Ma tunnen ennast tõelise tööinimesena juba, väsinud tööinimsena. Hommikul olen 4 tundi TPL'is ja peale lõunat 4 tundi arcticus. Ja see 8 tundi tööd võtab mu nii läbi , et õhtuks võib mind lugeda laipade hulka.
Aga eelmine nädal oli paar toredat üritust. Esiteks, kolmapäeval olid Jaanis lõpetamised. Käisin ainult põhikooli omal ja soovisin tibulinnudele ja kiishupallidele õnne. Janeliga juba mõtlesime kuidas aasta pärast istume nendel toolidel meie, koos kõikide nende toredate inimestega kellega peagi teed lahku lähevad. Igatahes tänavused põhikooli lõpetajad õnnitletud läksime sämmi Jani lõpetamisdt tähistama.
Teiseks, neljapäeval sõitsime emme ja vanaemaga Vändrasse, et õnnitleda Kärolit, kes sai sel päeval officially ühele poole gümnaasiumiga. Nii hea oli neid kõiki seal üle pika aja näha, i even don't remember millal me viimati nägime.
Ja kolmandaks, käisime reedel sugulaste pulmas. Tänu sellele jäi Jaanis toimunud jaanipäeval see aasta käimata, aga ega ma vist väga millestki ilma ka ei jäänud. Pulmad olid igatahes väga ilusad. Ja mina tubli tüdruk suutsin kaamera mälukaardi koju arvutisse jätta. Oi kui tige ma enda peale olin, ma jäin niii ilusatest piltidest ilma. Niiet minul endal ongi reedesest ainult kolm instapilti.
Laupäeva päevks naelutasid mind pehmed padjad ja soojad tekid voodi külge, õhtu möödus Karinul "jaanitulel", korra käisime lõkke ääres ja kuna seal MITTE MIDAGI ei toimunud ja ilm oli ka õigele Eesti jaanipäevale kohane, maandusime lõpuks ikkagi Skeni juures. Ja nüüd ongi selline tunne nagu õiget jaanipäeva polekski olnud.
