kurk on leekides.

Esmalt tervitan ma oma kurguvalu, mis muutis mu õhtu parimateks sõpradeks taruvaigu ja mitmeid tasse teed. See on kõige kohutavam kurguvalu, mis mul kunagi olnud on. Mul on tunne nagu mu kurk põleks.

Ja teiseks : PALJU ÕNNE CLAUDIA ! (G)

Siin blogis pole päris kaua midagi liikunud. Peamiselt mu pideva väsimuse ja viitsimatuse tõttu. Kuid samas pole nagu aega ka olnud. Laupäeval pidas Mammu oma sünnipäeva. Andu ja Margusega loomulikult hilinesime sinna oma pool tundi. Alguses midagi eriti ei toimunud, B ja Claudia olid ise ka ajahädas. Lõpuks kui maha istusime sain ma jälle natukene laamendada, see nii minulik juba. Ja noh, lubadused lubadusteks, neid ma jälle täiel jõul ignoreerisin. Naljade pärast nagu Tere, ma olen Maie. Mul kukkus ukselingilt uks ära tuli B'l järgmine hommik sõnum limiidi ületamise kohta. Õhtul käisime korra vinklites ka, selle mõttega, et kohe B juurde tagasi kõmpida. Lõpuks sõime kõik kolm, (mina & B & Janeli) kes olid lubanud dieeti pidama hakata ühest kausist mõlema suu poolega friikaid. Ühe paiku jõudsin koju, niiet enam-vähem korralik õhtu oli.

Pühapäeval käisin majas, tegin paar pilti ka, ma teen ühe suure pildiposti, kuhu mõned nendest ka panen. Päeval on väljas juba üllatavalt soe, pole ime ka, homme on juba märts. Kevad läheneb. Ma nii ootan et kogu see lumi juba ära sulaks, lõpuks siis viskas minul ka kopa ette eks. Mind tabas täna lihtsalt kohutav kevade, suve ja sooja ootus.

Õhtul panin Annabeli kingituse, mis ei suvatsenud õigeks ajaks meieni jõuda, Tallinna bussi peale. Millele Remo loomulikult õigeks ajaks vastu ei suutnud minna, niiet palju õnne talle ! tükk tegemist et see nüüd kätte saada :D

Ma lähen teen nüüd endale viinedat korda tänase õhtu jooksul teed. Homme kohe peale kooli jooksen apteeki ja ostan kurguvalu tablette.

a ja see ka, et homme saame me koolitantsu tulemused teada. Hoidke siis kõik pöialt. Kuigi meil läks kõvasti sassi, loodan ma ikka niiniinii väga et me saime edasi. Kohtunike poolt üteldud sõnad olid ju head... :D

Armujook.

Ma lugesin hetk tagasi ühest blogist asja, mis tegi nii kuradima haiget ja ma ei suuda enam nutmist lõpetada. Mul ei ole sõnu, kui valelikud võivad inimesed olla, aitähh teile !

Eilsest. Käisin Tallinnas nagu te teate, Annabeli sünnipäeval. Hommikul 8.53 läks buss Mäost. Remo tuli bussijaama vastu ja selleks ajaks kui me tema juurde jõudsime ma oma jalgu enam ei tundnud. Killivad külmakraadid olid väljas ja mu saapad polnud ka päris sellisele ilmale kohased. Igatahes sealt läksime kohe edasi Tantsupööningule, koht, kus Annabeli sünnipäev toimus. Pisikestel viis baleriin seal balletitunni läbi. Tantsisime Lisbethiga ka kaasa ja ausalt, see on kõige kohutavam asi, mis ma kunagi teinud olen. Ma olen kergelt õnnelik, et ma ei läinud balletikooli kui võimalus oli. Ülejäänud aja passisime Remoga arvutis.

Pool kaks hakkasime tagasi lastekodusse(see on kõigest tänava nimi) minema. Mu jalad said jälle külma tunda. Remo juures ainult rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Lõpuks avastasime et ma olen bussist, millega ma alguses plaanisin minna, maha jäämas. Järgmine buss läks 16.15. Me jõudsime bussijaama 16.17, ilmselgelt liiga hilja, niiet ma jäin sellest ka maha. Lõpuks sain 17.10 bussiga. Bussis mu taga oli mees, kes rääkis koguaeg telefoniga, lõpetas ühe kõne ära ja helistas kohe uuele. Ja nii terve aeg Tallinnast Arduni. Ja ta rääkis ikka nii, er terve buss kuulis.

Kodus vahetasin riided ja tõmbasin kohe välja. 10 minutit oli kõik tore, siis läksid ära Andu ja Esko, siis Mällu ja Teelia ja siis Janeli ja B läksid jalutama. Niiet ma jäin Matu ja Jannuga. Hästi lõbus eks. Läksime Matu juurde, kus Jannu sogas mulle oma armujoogist. Passisime seal nii kaua kuni Andra Karinult Jaani jõudis. Saime tema ja Mannaga kokku. Siis ka niisama tiirutasime alevi vahel. Niiet kokkuvõttes oli mu neljapäeva õhtu täiesti pointless.

Täna õhtul on vanaisa sünnipäev, teeme emmega talle mingi tordi või koogi, me ei suuda otsutada.

Mul on neljapäevast paljupalju pilte ka, kunagi näete neid ehk.

Ma tean, et täiesti mõttetu sissekanne, kuid mul pole hetkel tuju kirjutada. Ja asjadest, millest mul oleks tuju kirjutada, ei saaks ma lihtsalt siia kirjutada.

Anna andeks Remo, aga ma pean selle siia kirjutama. Remo pani hästi käna, kui me bussijaama poole jooksime ja esimene asi mis ta ütles oli : JA ET MA SU BLOGIST SEDA PÄRAST EI SAAKS LUGEDA ! Ma lihtsalt naersin sellepeale nii et tänav kajas.

Maske ei saa kanda igavesti.

Ma avastasin eile, et mu blogimisest on märkamatult möödunud aasta. Tegelikult sai see täis juba laupäeval. Selle aja sees on mul olnud 3 blogi, viimasega olen ise kõige rohkem rahul.

Aga no edasi.. Mul on uus hullus, mulle on hakanud meeldima tattood. Ma olen lihtsalt hull nende järgi. Ja ma niiniinii tahaks endale ka, aga mitte mingit suurt lärakat. Ma tahaks midagi kirjutatult parema õla peale. Itaalia või prantuse keeles. Ja mis tähendaks ka mulle midagi. Peas keerleb lõputult variante, aga emme paneb täiel jõul blokki.

Ma olin täna hommikul 100% kindel, et ma saan koju jääda, sain kerge pettumuse osaliseks, kui nägin emhi lehel tuulekülma alt ainult -23 kraadi. Lõbus, pidin ikka vastutahtmist kooli minema.

Ajas oli kena üllatus tunni alguses, õpetaja jagas lehed kätte, mida täitma pidime. Umbes nagu tunnikontroll oli vist. Nojah, see läks nagu läks. Enda meelest hästi, aga see on alati nii, et enda meelest teed laitamatu töö ja saad ikka nelja -.-

Peale ajat oli veel toredam üllatus ja seda sõna otses mõttes. Kehkad jäid ära ja et me ei peaks 2 tundi niisama passima jäeti it ka ära. Niiet me mugisime oma kõhud guljaššist täis ja läksime rõõmsalt pärast neljandat tundi koju.

Kodus mul imekombel und ei tulnud, vahtisin tunnikese lihtsalt lage. Siis tuli mõte teha kitsamaks ühtesi teksasi, mis muidu mulle hullult meeldivad, aga need on natuke laiad. Ühe sääre tegin ära siis viskas kopa ette. Lähi päeval loodan need valmis saada, kuigi vaevalt et ma homme jõuan ja neljapäeval olen Tallinnas ja reedel olen vanaisa sünnipäeval ja laupäeval on Clau sünnipäev, niiet aega on ropult.

Just natuke aega tagasi võtsin ahjust soojad muffinid välja. Aga vähemalt ei rikkunud ma oma lubadust, sest ma ütlesin et me ei pane ahju enam kuu aega ühtegi muffinit, aga taigna tegemisest ja ahjust välja võtmisest polnud ju juttu.

pisike ;*

When one door is closed, don't you know, other is open.

Ma sain eile jälle positiivset vastukaja oma blogi kohta ja see motiveeribki mind kirjutama ka siis kui mul endal üldse tuju ei ole, nt nagu praegu.

Täna hommikul silmi avades oli esimene mõte: kas ma pean täna tõesti kooli minema? Need 4 päeva, mis ma kodus olen olnud, tekitasid juba kerge vaheaja tunde. Ma ei hakanud emhi lehte lahti ka tegema, sest ma teadsin et seal ilutsevad kraadid, mis lubaksid mul koju jääda. Aga ma olin endale eelmisel õhtul lubanud, et homme kobin kooli janoh, mingigi lubadus mida ma suutsin pidada.

Terve päev oli mul kohutav uni. Matas sai jälle naerdes kõhulihaseid treenida. Õpetaja käskis mul homsest hakata paar pink tagapool istuma, sest mina segan B'd rohkem kui tema mind. Kui ta sellega loodab, et me vait oleme siis palju õnne ! :D:D

Koolis oli söögiks makaronid, mida mingil mulle arusaamatul põhjusel kõik armastavad.

Koju tulles olin ma ropult vässukas, tõmbasin jälle sliipi. 17.00 äratuse panin kinni ja magasin 18.30. Sõin emme tehtud kartulisalatid, mis on üks parimatest maailmas ja vaatasin ringvaadet. See on mu lemmiksaadetelisti jõudnud. Täna kui sellest Haapsalu põlengust rääkis tulid pisarad kergelt silma, lihtsalt niinii kahju on nendest lastest, kes surma said. Ma just hetk tagasi annetasin ka, selle sms'iga. Märksõnaks kodu, numbrile 15151 .

Sain täna postiga kutse Annabeli sünnipäevale 24. veebruaril. Niiet 23. õhtu plaanid jooksid minu jaoks metsa, aga sellel ongi omad plussid, mis kindlast on suuremad kui miinused. Ainult et ma ei suuda seda endale päriselt selgeks teha. A noh, oma väikse sugulase jaoks võib ju seda teha. Vaatan praegu bussiaegu, pean Mäost minema HOMMIKUL niiet mingi 10.00 linna jõuaksin. Uhh, edu mulle nii varase ärkamisega.

emme : VAATA VAATA SÜDAMED !

In this great future you can’t forget your past.

Esmalt, tänud Janile & Martinile, kes viitsisid minuga pool 11 õhtul välja telefoni otsima tulla. Ütlesin Janile et mul telefon kadunud ja tüübi esimesed sõnad olid LÄHME OTSIMA! Karp vajus kergelt lahti, poleks uskunud, et tema midagi sellist ütleb.

Anyway, reede :

Külmakraadid lubasid koju tudule jääda. Mõtlesin jälle et ärkan varem ülesse, aga mõtteks see jäigi. Lõpuks tegin silmad natukene ennem 11 lahti. Ja ma ei tea mis minuga juhtunud on, igatahes ma hakkasin oma tuba koristama ja ma tõesti nautisin seda. Eile ka, koristasin elutoa ja köögi ära. Aga see kõik on ainult positiivne eks. Õhtul oli kultras muusikõhtu, niiniinii hea oli. Võtsin Janeli ja B soovil kaamera ka kaasa. Kaamerat sisse lülitades ilutses ekraanil armas kiri NO CARD. Loomulikult olin ma mälukaardi arvutisse unustanud, nii tore, aga see selleks. Ma ei suuda kuulata Enelit laulmas, sest mööda mu käsi hakkavad külmavärivad võidujooksu pidama , ta laulab lihtsalt NII hästi ! Ja see lõpp, kui nad kõik koos laulsid, see oli midagi tõeliselt head.

Peale seda kappasime Janeli ja Evaga läbi miinuste B juurde. Järsku oli hull rahvas seal koos. Mängisime üht mängu, mille käigus pidin ma Sergi sõrmusele musi tegema ja ta pluusi hammustama.

Kodus ei julgenud istuda ega astuda tänu nendele toredatele kummitusjuttudele, mida B juures räägiti.

Laupäeva

Hommikul kümnest sain silmad lahti. Lebosin mõnusalt kaua telekas ees, lõpuks hakkasin igavusest koristama nagu ma eelnevalt juba ütlesin. Ma ei oleks uskunud, et ma kunagi seda ütelda saan, aga mulle meeldib koristada, hetkel vähemalt.

Õhtul käisin väljas Jannu, Matu & Janeliga. Enamus ajast passisime Jannu juures, kus google translate meile oma huumorit jagas. Kui sellel naljad otsa said, läksime õue tagasi. A seal hakkas tänu nendele kendale kraadidele kergelt külm. Hakkasin koju minema, tahtsin kella näha ja woilaa, kõik taskud on tühjad, telefoni polnud. Käisime siis veel Jannu juures otsimas, poisid olid surmkindlad et see seal on, mina just vastupidi surmkindel et seda pole seal. Ja polnudki. Läksin siis koju, rääkisin ilusti issile kõik ära. Õnneks sealt ei tulnud midagi peale selle, et kuidas nii ja kas panen nr kinni. Lõpuks hakkasin mõtlema, et kui ma seda praegu otsima ei lähe, poleks mul hommikul nkn midagi otsidagi. Niisiis olin juba valmis üks minema, sest keegi ei viitsinud kaasa tulla. Ütlesin ilma igaasuguse tagamõtteta Janile, et telefon kadunud ja tüüp kohe LÄHME OSTIMA!

Käisime kogu tee läbi bussikani, kuskil ei olnud. Mul oli aku tühjaks saanud, see tegi asja veel armsamaks. Tuju oli jumala nullis, tagasi tulles nägin et midagi peedeldab valgust tagasi lõpuks sain aru et see mu telefon. See oli kohas, kus ma olin mingi 3 korda mööda kõndinud.Te oleksite pidanud kuulma kuidas ma karjusin, ma pole ammu nii õnnelik olnud kui eile. See oli ikka tõesti super tunne. Sellel telefonil on mingi komme talviti laiale tänavale ära kaduda, eelmine talv oli sama jant.

Pärast tuli Jan veel minu juurde, see vahe kus ta siiapoole jalutas rääkisin mina ise teadmata Olluga. Pidime hakkama muffineid tegema, aga Ollu jutt šaslõkist tundus maitsvam. Läksimegi siis Seiredele, kus Ollu grillis meile. Jup, talvel, kui väljas on miinus 20. Lõbus oli.

Natuke ennem 2.00 jõudsin koju, kus killiv uni jälle endast märku andis. Tahtsin veel ühe sissekande blogisse teha, kuid ennem selle valmis saamist sai uni minust võitu. Ma pean vist hommikuti siia kirjutama hakkama, sest pidevalt on nii et ma jään ennem magama kui lõpuni suudan kirjutada või saavad lihtsalt mõtted otsa, sest ma suudan mõelda ainult oma sooja teki ja pehme padja peale.

Pühapäeva hommik hakkas minu jaoks kell 14.00, peale 11 tundi und, oli mul ikka tunne et ma tahan veel tunnikese magada. Aga mul polnud mingit tuju tervet oma pühapäeva maha magada. Tõusin ülesse ja avastasin rõõmuga, et kedagi polnud kodus. Loomulikult ma jälle koristasin. Ma ei suuda lihtsalt oma tuba korras hoida. Kolme paiku helistas Oliver, et ma nendega Aqvasse läheksin. Oleksin hea meelega läinud, aga mul pole ujukaid. Mu eitava vastuse peale helistas Jan ja hakkas pinnima. Lõpuks helistas jälle Ollu ja pakkus et läheks siis kelgutama. Eks näis mis saab.

kirju koer , nämnäm

pisike puhkus.

Topelt kogustes õnne Evale ! (G)

Ma sain hommikul oma soovitud miinuskraadid, niiet kell 7.00 kobisin voodisse tagasi ja nurrusin edasi. Neljapäeval kell 11.00 ärgata, milline luksus. Tublitsesin siis veidike, koristasin oma tuba, mis imekombel nüüd õhtuks jälle uuesti sassis on. Poole ühe paiku läksin Eva juurde, tegime pitsat. Ivo palus, et me jälle magusat pitsat ei teeks. Seda ta ka sai, see tuli lihtsalt ime hea välja. Vaatasime filmi nimega killerid, mis oli jube hea. Selline, kus tegevus on rets, aga esimene sõna selle iseloomustamiseks tuleks armas. Uurisime pisut Eva kingitust ka - ipod touch. Ja see on lihtsalt nii vinge, nii vinge, nii vingeeee. Ja ma tahan ka, tahan ka, tahan ka.

Õhtul käisin fotoringis ka, kus me tegime edasi oma multikat. Saime enam-vähem valmis ka, paari asja on vaja veel muuta. Sain Andruse kaameraga jälle pildistada, see kaamera on lihtsalt midagi erakordselt head. Mitte et ma enda kaamera täiesti maha saaks teha.

Fotoringist tulles pidin 500 m jala käima ja mul oli juba tunne, et mu nina kukub otsast ära. Kohutav kui külm väljas on. A see teotab seda, et homme jääb kooli minek ära, peaksin jala minema ja sellise pakasega on see igati välistatud. Pole eriti tuju jääpurikana kooli jõuda.

Mul tegelt polnud plaanis täna mingit sissekannet teha, sest ma ei viitsi kirjutada iga päev mingeid sisutühje asju, mille lugemine kellegile huvi ei paku, aga ma tahtsin Evale siin õnne soovida :D

Ma lihtsalt pean selle igalepoole toppima, et see Andral ikka silma ees oleks.

Täiesti random pildid, mis mul neljapäevast saati kaamerasse on kogunenud.

Käisin eile ja täna koolis, kuigi oleks võinud koju jääda, tubli tüdruk eks. Homme, kui külmakraadid lubavad, jään koju.

Koolis käis hull õgimine, kolmel vahetunnil sõime. Käisime Mariana juures kringlit söömas. Aitasime tal eile väikeste klassiõhtut korraldada ja siis ta ütles et oleme selle ära teeninud. Sellest klassiõhtust veel nii palju, et see oli kergelt üteldes katastroof. Võinoo, need väiksed on kohutavad, ma ei taju kuidas Mariana nendega üldse hakkama saab ?! Nad ainult karjusid ja siis karjusime meie nende peale ja siis nad kaklesid ja oh, kohutav.

Mul koolist midagi peale söömise meeles polegi :D

Üllataval kombel, ei maganud ma täna tantsimisse sisse. Seal alguses kuulasime kiidusõnu, mis meile juba jagatud on. Ma olen päev otsa tantsuvideot edasi-tagasi kerinud, igakorraga leian uusi vigu. Tantsimas tegime vana kava edasi, seal tuleb selline tõste, pigem trikk, et see tundub kergelt impossible. A noh, küll me kuidagi hakkama saame.

Ma üritan täna ennem poolt kahte magama saada, kõrini sellest zombie olekust. Või siis teine võimalus - ilmataat kingib ilusad -27 kraadi hommikuks.

HEAD SÖBERIPÄEVA ! (L)

Eilne postitus, mis seisin mul draftides ja ootas oma lõpu kirjutamist.

Alustuseks Head sõbrapäeva kõigile !

Pühap. õhtul ronisid kõik jälle külla, emme läks Seiredega aqvasse. Tegime muffineid, mis lõpuks kujunes rohkem nagu lägastamiseks, a hoolimata sellest tahtsid muffinid keele alla viia. Pärast tõestas Matu oma "super" meikimisoskust ka, jup, suutis paraja sita jälle kokku keerata :D

Mingi aeg roomasid kõik oma koju tagasi, jäin siis emmet ootama, mul oli õli vaja, et tänaseks muffineid teha. Lõpuks ta siis jõudis ka, niiet ma kell 22.00 panin muffinid alles ahju. Ma luban et ma järgneva kuu aja jooksul ei pane ühtegi plaaditäit muffineid ahju, sest muidu olen ma ise ka lõpuks nagu muffin. Aga noh, te kõik teate ju kui hästi ma lubaduste pidamisega hakkama saan...

Hullult ootasin terve õhtu et kell saaks juba 00.00 ja kui see lõpuks nii palju sai siis mu msn ainult tilises. Saatsin sõnumeid ja soovisin msn'is head sõbrapäeva. Tänu kaartidele ja kogu sellele muule jamale sain ma alles peale poolt kahte magama, rõõmustav.

Hommikul polnud mingit isu tõusta. Koolis hakkas kohe kalli-ralli käima. Karjusin B'le : PALJU ÕNNE SÕBRAPÄEVAKS ! hommikune feil.

Terve päev me B'ga ainult sõime, kohutav. Pool inkat ja aja jäid ära. See viimane oli eriti tore, sest meil pidi kt olema. Aja tunni ajal käisime Mariana juures, kringlit söömas ja pilte vaatamas. Elu eest hoidsin pisaraid tagasi, mul on lihtsalt nii kahju, et neid aegu tagasi ei saa kerida, eriti lõpuekskursiooni.

Kodus tõmbasin kohe sliipi, ma ei pea seda varsti vist mainimagi, see nii enesestmõistetav tegevus mul pärast kooli. Ärkasin emme ringitatsamise peale mingi kuue paiku ülesse. Emme andis mulle pisikese kingituse ka üle, selline suur tass kus sees olid mu lemmikkommid. Siis läksime traditsiooniliselt Siredele, sain Janilt ja Ollult lilli jne. Aitasin Janil kirjandit kirjutada, päris naljakas oli.

Algsed plaanid veel õhtul midagi teha jäid ära, niisiis passisin kodus tühja.

söberipäeva muffinid (L)

sü sü sümpaatia & joon leiba ja söön kohvi.

Koolitants - nii võimas, nii hea, NII SUPER ! See aasta polnud lihtsalt mingit närvi sees, MITTE MINGIT. Nagu Eneli ütles, tunda oli et Jaanit oli saalis. Jaani omadele elati lihtsalt nii kaasa. Ja see on lihtsalt nii kuradima hea tunne kui tantsid ja rahvas karjub, plaksutab ja kisendab saalis kaasa. Kui ma Jani, Andrat ja Janelit ta plakatiga nägin venis suu nii kõrvuni ja ma lihtsalt pole vist elu sees nii hullusti säranud. See oli kirjeldamatult hea, kui viimane tõste ja kõik eelnev oli välja tulnud, lihtsalt midagi, mida ei saa võrrelda. Nüüd ma ootan pikkisilmi videot meie tantsust.

Lõpuks Jaani jõudes olin ma naermisest suht läbi, Andra pissilugu on naeruväärt. Läksime siis rõõmsalt kõik koos koju, mingi aeg olid kõik minu juures, Andra, B, Mällu, Annela, Britta, Esko, Jannu, Andu ja Matu. Üks üllatavalt lõbus reede kujunes.

Hommikul olin jamalt vara üleval, ma ei tea mis kell oli aga igatahes vähe. Hull uni oli, aga ma pidin emmele eilse õhtu emotsioonid ja kõik edastama. Päeva lasin lebodes mööda jälle. Õhtupoole käisin majas, tapvalt külm oli õues, ma külmusin selle lühikese maa peale pool surnuks.

Emme läks jälle kodus ära, poisid tulid siia. Tegime kohvi, nalja ja ootasime B'd Tartust. Kui ta lõpuks jõudis vedasime ennast nende tapvate külmakraadide valdustesse. Käisime poes ja ma tõsiselt pidin seal järjekorra seistes püksid naerust täis tegema. Veits kahtlane oli seal irnuda, aga ees seisvate tüüpide huumor oli ülekõige. Daimid käes läksime rõõmsalt bussikasse istuma, kus Andral külm hakkas ja siis kobisime ikkagi minu juurde tagasi. B ja Esko läksid koju, mittetore.

Mängisime kaarte, tegime jälle kohvi & kvaliteetset nalja. Kõhulihased olid kergelt krampis naermisest. 00.00 paiku läksid minema, jätsid mu üksi naerma.

sü sü sü sümpaatia saatis õhtut.

Andra: Ma ei oska inglise keelt, ma ei saa ühestki su blogi pealkirjast aru.

Mul on nii kuramuse hea meel, et ma selle tüdrukuga jälle suhtlen, sest ta on lihtsalt võrratu !

Tralala ja kukimuki.

Milline üllatus, minult küsiti täna millal ma oma blogisse juba postitan. See on positiivne, eks ? :D A ja kuna taheti et ma ta ära märgiks, siis see oli Maris.

Inimeses sain ma oma selle veerandi esimese 3 kätte, tõsiselt pettunud olin endas. Kuid lohutus : Andu sai ka, mis on midagi väga erakordset. Matas terve tunni peale tegime jälle ainult ühe ülessand, loomulikult sp, et me pool tundi naersime. Ütlesin B'le lammas, kui ta klassi ees oli ja siis Urmas õpetas talle pikalt ja täpselt, kuidas mulle selle eest supikauss sülle keerata. Pärast üteldes et ups, kogemata, ma lammas ju. Sellepeale B lihtsalt väänles maas ja mul pisarad naerust voolasid. Sissekande pealkiri on samuti Urmase tänased üteldud sõnad, mis meile piiritult nalja tegid.

Ülejäänud päev oli nii mõttetu, et mul pole see meeleski, kuni "Targalt Internetis"koolituseni vms. See kujunes oodatust põnevamaks, ei olnud selline kus vaatad pidevalt kella ja ootad et see jamps läbi saaks. 3 nn töötuba olid, seal olid erinevad teemad, mille üle arutasime ja kõike sellist. Viimases töötoas pidid valima 4 kaardilt ühe situatsiooni valima ja selle põhjal küsimustele vastama. Meie valisime olukorra, kus ema oli pannud kõik oma paroolid oma e-posti aadressile ülesse, et need meelest ei läheks. Ja siis olid küsimused, mida ma enam ei mäleta. Meie vastused luges ette Kaspar, kes loomulikult pool pani veel ise juurde. Üheks vastuseks ta pani, et tuleks ema noomida. Koolitaja: Mitte just nüüd noomida... Kaspar noogutas ja ütles: Peksa anda. Ja taaskord mul pisarad naermisest voolasid.

Täna oli tantsimine meil väikeste ja meie proovi ajas, st et meil hakkas see juba 15.45. Katastroofika - sliipida ei saanudki :D Tantsida oli täna kuidagi nii hea, nii super tunne oli, lihtsalt niinii hea et selle kirjeldamiseks pole sõnu. Ja siis tore asi - mul läksid prillid katki (Y) Jalanõudega pean ka midagi ettevõtma, need nii jubedalt libedad. Aga Paides on kummimat maas, ehk see päästab.

Õhtul tegime emmega kaerahelbeküpsiseid, mis tulid välja alla igasuguste arvestuste, pähh . Natuke valesi asju panin sisse. Andra ja Jan nuiasid terve õhtu et ma neile mõned homme kooli viiks, aga kuna need nii vastikud, siis jääb ära. Andke andkes :D Lubasin neile et kui ma homme muffinite tegemiseni jõuan, siis reedel saavad paar kindlasti endale.

Lootsin täna natukene varem magama saada, aga selle posti kirjutamine venis jälle nii pika peale..

mõned random pildid

sest, ma tahaks niiniinii tagasi 23.dets õhtut.

pildid .

ärge neid riided seal taga tähelepange , eks :D

Valmisolekus mul neist pilti polegi, sest ma lükkasin selle tegemist koguaeg edasi ja lõpuks olid need otsas.

niihea niihea niihea

Ei, täna hakkavad vahetunnid varem.

Ma olen täiesti "Eesti laulu" laulude meelevallas. Veel on aega & Rockefeller Street on niiniinii meeliületavalt head, et mul pole sõnu.

Esmaspäeva hommikuks äratust kella kümneks panna on ikka midagi eriti head. Veel parem on peale kümmet veel 10 minutit voodis tiksuda, teades et kui tahaks võiks veel pool tundi leboda. Igatahes natuke peale 12.00 astusin kodust välja, käisime Evaga grossist läbi. Kõrvitsaseemned, vesi ja shoks kotis liikusime edasi kooli poole.

Täiesti ebaaus, et Albukad said bussis taha istuda ja meie pidime ees konutama :D Bussis proovisime Mällu telefonist muusikat kuulata, aga alguses ei leidnud head laulu ja pärast jooksis tal telefon kokku. Jõudsime kohale üle poole tunni varem, tuiasime siis niisama ringi.

Vahepeal tekkis väike segadus aga siiski 10 minutit ennem poolt kolme olime kultuurimajas sees. See mitu tundi lõõritamist läks mööda nagu pool tundi. Tagasisõit oli jube lõbus, õpetaja ütles Janelile et ma olen tähele pannud jah et sa palju sööd (Y)

Koju tulles ma surin, õigemini mu jalad surid. 12.00-19.00 kontsadel pole midagi head.

Õhtul vaatasin loomulikult AK'd, nii nööömeee et B emme otsingut seal ei näidanud.

Täna hommikul oli gardekas tore üllatus - vene töösse tulevad asjad mida ma pole koradgi õppinud. Asja tegi veel toredamaks asjaolu, et vene oli essa. Ma mingi elu eest püüdsin kõik ilusti meeldi jätta ja enda meelest läksid need kõik õigesti ka. B'le dikteerisin ühe harjutuse ilusti ette ka, sõbralik nagu ma oleks eks....

Matas Urmas rebis kildu, Brenda küsis, et kas täna on tunnid lühendatud? Urmas : Ei, täna hakkavad vahetunnid varem. Mingi Intsu ja sugulaste teema oli ka, mu meelest polnud see üldse naljakas, aga terve klassi naeris.

Kodus mõtlesin natuke sliipida, aga raamat oli põnevam. Ma ei saanud seda käest panna ja nüüd ongi "Neelatud" ka läbi. See lõppes nii kuradima põnevalt, et esimesel võimalusel lähen ostan endale järgmise osa ka.

Ma kohekohe teen ühe pildipostituse ka, kui ma need kõik siia lisaksin läheks see nii nõmedalt pikaks .

Being sad with the right people, is better than being happy with the wrong ones.

Mul on vaheaja tunne või nagu poleks nädal aega kooli näinud. Kuidagi jube pikale venib see nv + homme ka kooli pole. Luks värk, mul laup tunne.

Täna tegin muffineid, imehead tulid. Klõpsisin igast pilte ka, a homme panen need siia. Mul pole viitsimist kaamerast mälukaarti võtta, missest et kaamera mul kõrval on :D Päeval lasin loomulikult jälle lebo, kuni selleni kui emme poest tuli ja käskis ruttu-ruttu voodi ära teha, et Triin tuleb koolitantsu riideid proovima. Uskuge või mitte igatahes ma suutsin vähem kui 10 minutiga teha ära voodi, panna end riidesse ja silmad ära värvida. Hämmastav !

Emme tegi täna kapsahautist, minu tungival soovil. Mul nädalavahetuseti pidevalt mingid isud.

Õues oli täna über ilus ilm, viimaks ronis päike ka välja. Plaanisin alguses vanaema juurde lund lükkama minna, a siis tuli mul 101 ideed ja hakkasin neid realiseerima. B pakkus mingi 15.30 aeg välja et läheks õue jalutama, a lõpuks läksime ikka alles kell 17.00 välja. Eilsest on mul kael jube valus, pead taha kallutades käib metsik valu läbi, tänasest on mul selg valus ja pea jubedalt lõhub otsas. Seda kõike muidugi tänu Matule. Ma sain täna Jannule ka vastu nosplit antud, niiet nüüd olen ma 4 inimesele vastu molu pannud - B, Andu, Matu & Jannu. Nii armas :D

Mu toas on kloorihais, tegelikult lõhn, mulle meeldib see. Tegin jälle ühed püksid laiguliseks, tegelikult ma lootsin saada need suht ühtlaselt heledamaks, aga mingid laigud jäid ikka, nööme. Ma loodan et ma neid kandma ka hakkan, sest ma olen praegu ühtede teksade kandmisest sõltvuses, kui seda nii saab nimetada :D Igatahes ma tahan koguaeg ainult ühetsi teksasi kanda, need tunduvad kõige ilusamad alati. Haige ja.

A ja nüüd põhiuudis, mille pärast ma seda postitust üldse kirjutama hakkasin. MA VÕITSIN FACEBOOKIS Smoothation Sleek Heat Protection Lotion Flexible'i . Niiniinii võrratult äge, ma ei mäleta millal ma viimati nii õnnelik oli, kui Andra ütles et ma võitsin selle. Andrale ei tundunud see sugugi nii tore.

Suunurgad kaarduvad kergelt ülessepoole kui mõtlen, et homme kooli POLEEE. 13.00 peame alles kooli juures olema, mesivärk.

Sorry, but i just can't turn off how i feel.

Jäin eile poole skype kõne pealt magama, Eesti sült on uimastava toimega ma ütlen. Pidin kell 1.00 ülesse tõusma, aga loomulikult ma ei tõusnud. Korraks ärkasin oma nime kuuldes ülesse, soovisin head ööd (mida ma ise ei mäleta) ja magasin edasi. 2.49 tegin uuesti silmad lahti, tõmbasin voodilt kõik asjad suvalt maha ja magasin seal edasi hommikuni.

Päeval mingi aja olin jälle skypes ja tegin midagi imetlusväärset- koristasin oma tuba ja seda RÕÕMUGA. Kuigi ma vihkan vaikuses koristamist, (ilma muusikata) siis täna oli see isegi talutav. Mu kõlarid on nüüd vist lõplikult katki, mingi heli neist veel tuleb aga see ei ole kuulatav. Aga tulles tagasi koristamise juurde, emme ütles mulle et ma ületasin ennast :D:D , et tegin kõik riiulid jälle ilusti korda ja vahetasin isegi kardinad ja diivanikatte ära.

Õhtul käisime väljas. Ma olin terve õhtu peale loendamatuid kordi pikali - suured tänud matule & B'le. Jõudsime lõpuks on tiirlemistega grossi juurde, käisime mingi 2-3 korda poes, loomulikult B kulul :D Lõpuks läksid kõik B'd & Mammut saatma, ma hakkasin üksi koju minema, a sain tee peal Getu ja Jazziga kokku, niiet jee, kojumineku kaaslane oli jälle olemas.

Koju jõudes tuli kohe jube uni, jäin jälle arvutitoolis magama, aga seekord vaid pooleks tunniks. Ärkasin siis ülesse ja tegin voodi ära, nüüd passin läppar süles facebookis, uni on täielikult jalga lasknud.

Matu says : Täis suuga ei sööda.

*kõik naeravad*

Matu says : Mida ?

Brenda says : Täis suuga ei sööda.

Matu says : Ei söödagi ju . *mõtleb* Aaaa, ei söödagi :D

Rahulik reede.

See postitus oli mul öö otsa draftides, sest ma olin eile liialt vässukas et pilte arvutisse tõmmata.

Jõudsin just koju, rampväsinuna, kuid siiski võiks veel õue tormata ja seda õhtut jätkata.

Ma armastan reedeid, 5 tundi ja vene õpsil hea tuju, laseb tunnist varem ära. A no kunstid rikuvad reeded ära, kuigi tänane tund oli talutav. Kõik kuulasid mingi oma muusikat ja siis Jannu pani üle klassi oma Nokia Tune't. Koju hakkasin tulema koos poistega, aga need jäid kuhugi maha. Jannega kiirustasime ees ära, sest mul oli vaja ruttu koju saada ja ma ei viitsinud Jannu lolli loba jälle kuulata.

Kodus lugesin raamatut, ma saan seda ainult päeval lugeda, sest see on minu jaoks liiga jube et õhtul lugeda :D:D Emme koju tuli siis läksime poodi ostsin taluvõid ja Marianale lilled. Eva tuli ka kaasa, ma ei viitsinud üksi koju tagasi tulla, emme läks naistega jänkuaastat tähistama. Poes tuli mulle meelde, et ma pidin eile koolitantsu riideid proovima minema. Ei , tore. Emme helistas Triinule ja siis mingi leppisid kokku et ma kohe lähen lasteaeda proovima. Veel toredam, andsin asjad Eva kätte, et viib koju, ise läksin siis lasteaeda.

Koju jõudes hakkasin Mariana juurde küpsiseid tegema. Esimest korda tegin ja uksuge või mitte, mul tulid need välja. Minu puhul suht ime, et mul midagi köögis hästi välja kukub. Kuskil vahepeal helistas issi mulle skypes, et ta komistas mu blogi otsa. Ma ausalt pidin perseli kukkuma, majdea miks mulle ei meeldi et keegi perekonnast/suguvõsast seda loeb.

Kell 17.00 hakkasin sättima, pmst 18.00 olin valmis. B ema tuli järgi ja läksime Mariana juurde. Istusin Andu süles, sest autos polnud ruumi. Mariana juures lihtsalt alguses rääkisime ja meenutasime asju, mis kunagi olid. Loomulikult suutsin ma selle peale nutma hakata. Pärast mängisime seda Eesti mängu ja seletasime sõnu nagu seal sõnasõjas. Koguaeg olid kõhud kõveras. Niiet kokkuvõttes oli hea õhtu, meeldejääv. Nagu me kirjutasime : Mõnus õhtu, mõnusa seltskonnaga, mõnusas ja hubases kohas.

Päeval käisin vähemalt 15 minutit toast tuppa, tagusin endale vastu pead ja karjusin: Kuidas ma nii loll sain olla ?

Mu silmad niinii rasked juba, vajuvad kinni. a ma ei saa magama ka minna, voodi mattub riidekuhja alla ja ma tõesti ei tea ühtegi, kes seda koristada viitsiks.

Ma ütlen juba ette ära et need pildid pole midagi erilist, lihtsalt ruttu klõpsitu, et midagi jäädvustada.

natuke algaja fotograaf oli :D

Jannu says : Mida tüdrukud teevad hästi palju töpas. (Y)(Y)(Y)(Y)

Andu says: Jannu, mis on minu ja sinu vahel, kui me hästi kaugel üksteisest oleme.

Lissuga koos pildi tegemine on traditsiooniks saamas.

küpsis asendas .

I know it’s not perfect, but it’s life.

Olin tubli ja käisin siiski täna hommikul 2 tunnis. Emme eile õhtu küsis et sa ikka viitsid homme kooli minna. Ofc et ma ei viitsinud, kuid ikkagi. Mul vedas, unustasin Skeni kaardi maha, a ta ei tulnud kooligi. Matas oli jälle ülilebo. Estas jõudsin ühe asja ära kirjutada ja siis pidin minema tõmbama.

Jõudsime Paidesse mingi 15 minutit ennem. Lõpuks arsti juurde sisse asime, olime emmega mõlemad valmis sõimu saama, sest peale prillide saamist pidin poole aasta pärast tagasi kontrolli minema. Nüüd on vist juba 2 aastat möödas ? :D aga arst ei maininudki seda. Igatahes, ma ei pea enam prille kandma, nii äge, kuigi ma ei kandud neid nkn.

Käisime maksis, ostsime süüa ja tulime koju tagasi. Ma olin juba ennem 12 kodus, luksus. Tõmbasin siis kohe sliipi ja ärkasin alles pool viis, suht mõnus. Rääkisin ennem Kaspari, Jannu ja Skeniga skypes, mitte midagi muud pole teha. Üritasin siin õppida, aga ma ei see aru mida vene harj. pealkiri mulle ütelda tahab ja esta oma ei oska ma teha. Pool tundi olen valget paberit vahtinud, siiani seisab lehe keskel vaid pealkiri. Mul ei ole mõtteid millest kirjutada. Mingi loo peab kirjutama oma klassikaaslase kohta, nomidaaa, mul pea täiesti tühi.

Ja mul kõht nii jubejube tühi, köögist tulevad mingid head söögilõhnad ka, mis asja veel hullemaks teevad.

nämnäm.

Ära küsi, kui vastusest ei sõltu midagi.

Pealkiri on hetkel niiniiinii lemmik !

Ma ei osanud eile ja üleeile midagi lugemisväärset siia kirjutada. Üleeilsest ei mäletagi midagi. Aga eile oli Marianal sünnipäev, jooksime hommikul kaardi, shoksi ja õhupallidega talle klassi. Pidin B poolt ka teda õnnitelema, aga läks meelest. See rott otsustas haigeks jääda ja ei käinud eile ega täna koolis. Okei, eilse kannatasin veel välja, aga täna polnud poisse ka. Jubejubejube igav oli. Nurusime Skenilt hommikul Janeliga kaarte, aga ilma poisteta on pointless kaarte ka mängida. Ma tõsiselt loodan, et ma ühtegi kaarti jälle ära ei kaodanud.

Tunnid oli ülemegalebod. Inimeses tegime kt ära ja rääkisime ülejäänud tunni. Lota õps oli haige, Ülle andis, rääkisime jälle terve tunni. Matast saan ma hetkel imekombel aru, niiet see oli ka lebo. Geos vaatasime filmi ja just siis kui mina sain mugava asendi sisse ja silm hakkas kinni vajuma helises meie tore kell ja pidime teise klassi minema. Teises geos tegime ka mingit kerget kaardi asja ja sealt saime juba mingi 25 minutit ennem tunni lõppu lahti.

Läksin kohe mata klassi, rääkisin õpetajale ukse peal pika jutu maha kui tubli ma olen ja kui hästi ma aru saan ja et ta võiks mind ära lasta. Aga õps lasi mind hoopis kohe tundi kuna 7b oli sees ja andis ül'i kätte, et ära teen saan ära. A fakk, see oli NII HAIGE ! :D mitte midagi ei saanud aru. Kuidagi sain lõpuks üle kivide ja kändude selle tehtud. Läksime Jannega koos koju, kes on vahepeal tõeliseks nätsujaotuspunktiks muutunud.

Kodus ma täna ei sliipinudki, imede ime eks :D Tantsimas muutsime natuke tantsu lõppu, a nüüd vähemalt on kergem. Ja ma andsin nüüd Andule ka molli, see oli lihtalt nii hale naljakas. Kohekohe saab 12 tundi ka täis, saan ekooli minna. Eile panin mitu korda üht koodi valesti ja läks 12 lukku vms. A eriti tuju sinna minna pole, homme nkn ainult 2 tunniks kooli või siiis üldse mitte. Lähen jälle arsti juurde, seekord silmaarsti. Ma palun jumalat et kumbki kahest esimesest tunnist vene poleks, siis poleks midagi kooli minna.

Ma hakkasin vahepeal uut raamatut lugema "Neelajad" Simon Holt. Tegelt mul see raamat juba septembrist saadik, vahepeal lugesin ka, aga see tundus hästi igav. Ei olnud kohe selline kaasakiskuv nagu eelmine raamat oli. Aga see eest on nüüd väga põnev. Selline nagu õudusjutt vms. Eile õhtul peale raamatu lugemist ei julgenud vetsu ka minna :D:D

A ja see ka veel et, ma ei saa oma uude msn'i sisse. Tean mis viga on, aga ma ei viitsi seda siia kirjutama hakata, anyway, ma olen vanas ja kui kellegil seda ei ole siis : dj_dianneke@hotmail.com .

Matas :

Õpetaja : Dianne, pane need kulinad kohe ära või need lendavad emeksisse (eioskakirjutada)

Õpetaja: Sul 2 valikut, kas viskad nätsu ära või panen su pea prügikasti koos nätsuga.