Day by day nothing changes, but when you look back everything is different.

Taaskord pean ma postitust alustama vabandustega, sest ma tõesti ei jõudnud eile lubatud pilte postitada. Tegelikult aega oli ju küllaga, niiet õigem oleks vist ütleda, et ma ei viitsinud. Päeval lasin täiel jõul lebo ja liigutasin ennast minimaalselt. Õhtul käisime tüdrukutega üritusel nagu fotojaht. See oli hoopis midagi muud, kui ma arvasin, kuid sellegi poolest hea. Oleks termomeeter paar kraadi sooja ka näidanud oleks täiuslik olnud.

Noja ja täna siis see kool, mis lõpetas selle magusa vaheaja. Ma ei teinud vaheajal eriti midagi huvitavad, millest rääkida...(nendel punktidel on mõte :D) Aga siiski jättis see vaheaeg hea emotsiooni, sest tegelikult tuli see täpselt selline nagu ma lootnud olin e. puhuks selle kõige õigemas mõttes.

Ma tõesti ei mäleta, et ma ka eelmise veerandi lõpus nii väsinud oleksin olnud, kui ma sea täna olin. See kella värk, harjumatu varajanererežiim ja õhtul hilja magama jäämine andsid koostööl kõvasti tunda. Koju tulles läksin kohe magama, ma ei pannud isegi äratuskella, et ma saaksin ennast korralikult välja puhata. Ärkasin pool 8 ja siis ka emme äratuse peale.

Hästi rõõmustav - meil on kohe veerandi teisel päeval vene keeles 20 sõnaline kt. Leht, kus kõik need sõnad ilusti peal olid, oli mul täiesti kadunud. Otsisin kõik õpikud ja sahtlid läbi, kuskil polnud, selline heinakuhjast nõelda otsimise tunne tuli. Ja lõpuks kui ma õpikust need 20 sõna kuidagi ülesse leidsin kukkus lihtsalt see leht mu vene õpiku vahelt välja.

Ma vastan hea meelega teie küsimustele : formspring.me/DianneAA

Ma hakkasin genis sugupuud tegema, niisiis pühapäeva hommik möödus vanade piltide, dokumentide ja kõige sellise seltsis.

Fotojaht. Meile anti 7.pilti, pidime leidma pildil kujutava koha ülesse ja seal antud teema järgi pildi tegema.

Tegelikult pidi pildil kujutama müüaga suhtlust. :)

Ärge küsige, miks mul see käsi nii väärakalt püsti on. Teema oli umbes, et olge õnnelikud ja kujutage lapsepõlve.

Eva tõi mulle Šotist näomaski.

& 2 huuleläiget

& lauvärvid, millest ma tõenäoliselt kasutan ainult seda musta (mis pildil tundub küll rohkem nagu hall)

& nägu puhastavad, toniseerivad, niisutavad ja mida kõike veel tegevad salvrätid, a need võtavad meigi ka maha.

& maailma armsaima sõrmuse.

& äädikakrõpsud, mis on probably parimad maailmas.

Nagu näha on mu lugemistuju ennast jälle ilumtanud.

Loen hetkel "Pööripäeva", mis on Neelatute sarja 2.raamat. Ma 1. raamatust "Neelatud" olen vist rääkinud ka. Igatahes see raamat on vägavägaväga hea, nagu selle esimene osagi. Ja see on ka sama jube, kui esimene, ma nt ei julge seda õhtuti lugeda. Aga ma kardan kõike niiet jah :D

Kell ongi jälle suutnud ennem pool 1 saada, kui mina magama olen jõudnud ja mul silm vajub vägisi kinni, niiet headööd teile kõigile ; *

with all my laav, D !

Let the magic begin.

Mul on tunne nagu ma poleks terve igavik new posti lahtrisse kirjutanud. Igatahes vahepeal sain ma jälle pisut positiivset vastukaja blogi kohta ja see tegi kohe meelde heaks. Pole midagi paremat, kui inimene, kes oma arvamust avaldada julgeb. Siin blogis vist viimasel ajal teistest teemadest lugeda ei saagi.. :D

Igatahes, ma jõudsin just kevadrockilt koju, hääl on ära karjutud ja selg valutab karglemisest. Ma arvasin teiste juttude põhjal et see on lahe, aga et midagi sellist...võimas, imeline, super ja kõiki häid sõnu veel. Lihtsalt niiniinii hea. Alguses rahvas kõik istus, pärast tõmmati rahvas kenasti käima. Ühed suutsid seda veel eriti hästi teha, sellest mu kurk nüüd selline mõnusalt valus ongi. Ma tõsiselt kahetsen, et nii vara ära tulin. Igatahes ma tean üht, kes on järgmine aasta kindel mineja.

Nii, vaheaja võib pmst juba lõppenuks pidada. Ja kusjuures ma isegi tahan kooli minna, mingil määral. Ma tunnen, et ma olen ennast tõesti välja puhanud. Tahaks ruttu ruttu selle veerandi ära käija ja siis õnnelikult suvele vastu minna. Kuigi aknast välja vaadates on küll tunne, et suvi see aasta meieni ei jõuagi.

Ma homme lisan paar pilti.

with all my laav, D!

Sõna otseses mõttes röstitud paber.

Ma ei saa kunagi jätta kõrvalisi asju pildistamata.

Pidin oma mõtte paberile kritseldama. Ja minu joonistamisoskusi arvestades tuli see päris hea välja. Inimesed, kes minuga kunsti tunnis koos on saavad aru.

Söetabletid ja kärsakas

Esiteks on nüüd postituse all võimalik oma arvamust avaldada, kas loetu oli halb või hea. Kuigi mind eriti ei huvita, mis sealt lõpuks välja tuleb, sest eestlased on alati olnud sellised, kes teevad oma suu lahti alles siis, kui neil on midagi sitta ütelda on. Ja ma siiski teen seda blogi peamiselt enda heaks, mitte teiste. Loomulikult on hea, kui keegi seda loeb ja sellest kõigest heal arvamusel on, aga see ei ole kõige tähtsam.

Ja teiseks tegin ma endale uue formspringiDianneAA, niiet teie küsimused on igati oodatud. Kui midagi sisukamat tuleb, postitan ehk siiagi.

Ma suutsin täna teise plaadi muffineid põhja kõrvetada, mõnusad söetabletid võtsin ahjust välja. Ma lihtsalt unustasin täiesti ära, et mul midagi veel ahjus on. Thanks god et ma siis vähemalt kontrollima läksin, kas panin ikka ahju kinni. Mõnus kärsakas oli üleval. A ja see polnud veel kõik, ma suutsin kööki ka kinni jääda. Ma ei oska seda hästi seletada aga pmst üheltpoolt tuli ukselink ära, aga ma tõmbasin ukse kinni, et suits suitsuandurini ei jõuaks. Ja pärast ei saanud ma enam ust lahti teha, emmet polnud ka kodus, pidin teda oma 15 minutit ootama. Selle aja sisustasin ma kenasti enda üle naermisega ära.

Õhtul käisime Karinul, alguses tiirlesid mõtted juba mitte minemise suunas, mingit tuju polnud minna. Lõpuks siiski läksime. Pidime 18.00 minema, aga suht võimatu oli käia poole tunniga pesus, panna riidesse, meik teha, süüa ja siis veel alevisse jõuda. Pisut hiljema peal jäi minek.

Alguses oli kõik igati tore, aga lõpp vajus ära. Lõpuks kujunes sellest mõtetuim õhtu Karinul ja me tulime üsna varakult sealt B, Andra ja Mannaga tulema.

Nüüd kodus istun arvuti taga ja seilan jälle mööda blogimaailma. Avastasin päeval taaskord ühe väga lugemisväärt blogi. Leidsin sealt postituse, mille taolist ma olen alati tahtnud lugeda ehk siis Enne kui on plaanid minna õppima kunsti/disaini/moodi/arhitektuuri/fotograafiat Inglismaal.

Ma pean kõik oma vingumised kevade hilinemise tõttu vist tagasi võtma, sest kõik sulab täiel võimsusel. Ma pean endale nüüd kiiremas korras kummikud muretsema, sest vasrti hakkab siin uputama.

hommikusöök (Y)

söetabletid

First we make our habits, then our habits make us.

Kus on kevad, mis pidi meieni jõudma juba täna öösel kell 1.21 ? Kõik peaks juba sulama, aga lund tuleb aina juurde. Ma pigem käiksin juba põlvini vees kui sumpaksin siiani põlvini lumes. Järgmiste päevade ilmaprognoos on ka nuttu väärt. Ühesõnaga soe ei jõua meieni veel niipea,niiet täname kõik koos armsat mitte-kaduda-tahtvat-talve.

Eilne õhtu oli kõike heaga seosnevat. Muide üks neeger on Egiptusest tagasi ja üks tibins lendas Šotti ja ma üldse ei imesta, kui ma seda juba märkinud olen. Ma olen terve eilse õhtu ja tänase hommiku ainult korranud ja korranud ennast. Olin eile koos Andraga B juures öösel. Jõudsime sinna mingi pool 12. Uni koos kõigega suutis mind suht kiiresti tudima panna. Jälle oli see "ma magan 10 minutit", millest loomulikult kujunes pärast paar tundi.

Tänane õhtu oli (N), aga ainult sellepärast, et õues on nagu -20 kraadi. Claudiaga terve aeg värisesime külmast, teised kõik rääksid kui soe neil on. Me koguaeg seisime, tegime paar sammu ja jälle seisime. Ja taaskord ei suuda ma midagi meenutada, mis täna juhtus.

Kui hästi läheb alustan ma homme oma toa suurpuhastusega, mille ma vaheajal ära lubasin teha. Ma liigutan nüüd vaikselt voodi poole, sest uni pressib vägisi mu laugudele.

Miks ma seda ootan ?

Reedel esimese tunni aeg rääkis meile üks naine põhiliselt küll noor kotkaste kuid ka kodutütarde värgist. Ja selle tunni lõppedes olime me B ja Janeliga täiesti kindlad, et kohe kui juhendaja leitakse hakkame kodutütardeks.

Neljanda tunni aeg toimus võimlas nn spordipäev, mis tegelt pidi aset leidma juba 25.veb. aga siis jäi see kõva külma tõttu ära. Meil möödus see B'ga pingil vahtides ja naerdes teisi. Mõni tüüp suutis ikka pisarateni naerma panna on käitumisega. Peale seda oli veel söömine ja siis headaegakoolile nädalaks ajaks.

Poole kaheks pidime kultras olema, maakoolide tantsupäev oli, kus see aasta osales ainult meie kool. Aga oligi parem, ruumi oli rohkem ja seltskond oli lahtisem. Esimesena õpetati meile kaasaegset tantsu, mida kõik võrdlesid balletiga ja vigusid taustal oleva muusika pärast. Mulle just vastupidi üliväga meeldis, just selline mõnus.

Teiseks õpetati svingi (kirjutatakse vist nii?) ja sellest täpsemalt lindyhop'i (pole aimugi, kuidas kirjutatakse). Igatahes see mulle kohe üldse üldse üldse ei meeldinud. Algus oli kõik tore ja arusaadav, sest lihtsamaid asju olime me proovis ka õppinud ja mõned sammud on meil isegi tantsus sees. Lõpuks läks asi üli keeruliseks, mõhkugi ei taibanud. Aga naine, kes seda õpetas oli üli muhe, koguaeg tegi nalja, kuigi esmamulje oli pigem kui mingist üli karmist tädikesest.

Kodus tuli jube väsimus peale, alguses olid veel mingid plaanid õhtuks, kuid needki kukkusid ära. Ja nelja tunnise tantsimise ja terve selle pingelise veerandi koostööl vajusin ma juba 21.00 aeg ära. Magasin koos kõigega kella kolmeni elutoas, siis alles kobisin oma tuppa.

Imetlusväärselt hea oli hommikul peale 12 tundi und tõusta lõpuks ometi täiesti puhanuna. Käisime üle pika aja emmega koos poes. Pärast seda läksime vanaema juurde, kust peale 3 tunnist rääkimist tulime tagasi nelja raamatu ja hunniku söögiga. Emme oli mingeid raamatuid tellinud, mis kõik on mega pasad.

Millalgi õhtul tuli B meile, edasi liikusime õue, kus meid kohe kahe esimese minuti jooksul suudeti korralikult ehmatada. Ja mul tõesti pole enam eriti meeles, mida me seal tegime. Peale selle, et käisime noortekas ja vaatasime kuidas lan'i elanikud elavad ja et mängisime Rexi'ga ja et saatsime Laurat. B'ga suutsime heki vahel vähemalt neli korda kukkuda. Viimase korraga andsin ma talle haledalt molli ka.

Kodus hakkasin ma tõsiselt vihkama laes rippuvaid lillepotte, just selliseid, mille vastu mina oma pea suudan ära lüüa.

Õhtu lõppes kella poole nelja paiku, ise ka imestasime, et me nii kaua silmi lahti suutsime hoida.Aga jututeemad hoidsid meid üleval ja neid oli palju.

If you don't go after what you want, you'll never have it.

Mul pole vähimatki tunnet, et vaheaeg on kohekohe algamas. Ainuke asi, mis sellest aimu annab on inka tund, kus midagi tegema ei pea. Täna rottisime selleks ajaks B'ga Skenilt telefoni, kuulasime muusikat ja mängisime poistega kaart.

Muide, mu tunnistus tuli siiski parem, kui ma alguses arvasin. Kaks nelja, noja, mitte midagi suurepärast, aga siiski. Täna küsiti mu käest, kuidas ma nii hästi õppida suudan ? SEE EI OLE HÄSTI, see ei ole kaugeltki hästi. Vahetpole, on kuidas on, muuta seda enam nkn ei saa. Järgmise veerandi lubadusteks jääb taaskord mata ja esta viieks saamine, suht impossible tundub, aga ma üritan.

Ma niinii ootan et homne ka juba mööda saaks. Ma olen jätkuvalt kõigest nii kuradima väsinud ja tüdinenud, peamiselt siiski sellest külmast kuid ka koolist. Aina rohkem kadestan Jannut, kes veel paar päeva saab sooja päikese all olla ja Evat, kes juba ülehomme lendab Šotti, kus on ka juba mõnusalt mahedad kraadid. Issi rääkis eile et Inglismaal on temperatuur vahepeal juba +19 küündinud.

Vaheajaks mul erilisi plaane ei ole, kõik mis olid, kukkusid järjest ära, aga küll tulevad uued ja paremad tagasi.

Mu üritan nüüd turbokiirusel oma tegemata toimetused veel ära teha ja ruttu voodisse saada. Kuid täna on mõnus kuu ka taevas, niiet magada ma täna nkn eriti ei saa.

pisike unistus ;*

photoshoot

paremat ei ole

Ma mingi hetk lubasin, et lisan paar laululaagri pilti, siin nad on :

arvutita ei saa

emotsioonid

8 tunni kaaslane