Me ei saanud eile Paides ikka kõiki asju aetud mis vaja oli. Passilaud oli kinni niiet järgmine reede jälle Paidesse, siis juba kolmandat nädalat järjest. Eile Paidest tagasi tulles nägin ma välja nagu mõni amuuri leopard, mis oli kergelt kohutav. Õnneks on tänaseks peaaegu kogu see punetus kadunud. Pidime eile õhtul Karinule minema, aga B pani blokki ja lõpuks ei viitsinud keegi minna. Käisime õhtul väljas, panin paljajalu ringi ja te võite vaid ette kujutada, kui ilusad olid mul tallad koju jõudes. Ma olen kolmapäevast saatis gladiaatorite taolistega ringi uhanud, kuid ilma vaadates pean ma need tõenäoliselt jälle natukeseks ajaks nurka viskama.

Mul läheb nüüd juba tiba kiireks, niiet olge musid ! ;*

Midagi tõsiselt ilusat

via cicucoco, robertae, ponyarts and mikariittaaonnelliseenelamaan

with all my laav, D !

Mu näpp on verene.

Ma lihtsalt imestan, kuidas hea muusika suudab mu tuju nii ülesse kruttida. See suudab alati mu suule naeratuse kiskuda ja mind alati positiivselt mõtlema panna, tuua taga selle päris Dianne, see kes on alati optimistlik.

Koolis tundub kõik kuidagi nii lebo, need soojad ilmad toovad kuidagi sellise hea tunde, et isegi koolis käimine ei ole tüütav. Aga kui ilmateadet vaadata kaob see tunne peagi ära, sest nt pühapäevaks lubab ainult 3 kraadi sooja ja järgmiseks nädalas vihmasemat ilma, aga selle kõik elab üle, sest peale vihma tuleb alati päike välja.

Täna oli ajaloos kt, ma loodan sellest midagi head saada. Kõik õppisid ja rääkisid kuidas see neil nkn halvasti läheb, ma tõesti ei mõista mis on ajaloos nii rasket.

Mul oli täna kindel plaan minna fotoringi, aga ma olin jumala suvalt oma ärtuskella kinni pannud ja ärkasin tund hiljem, niiet ma oleks täpselt lõpuks sinna kohale jõudnud. Esmaspäeval lähen kindlasti... ma arvan.

Homme peale kooli läheme Paidesse, kõige pealt käime kumas, võtame mu passipildid siis passilauda sealt veel kosmeetiku juurde ja kõige lõpuks tädile kingiks käimiskeppe ostma. Laupäeval lähme vanaisa juurde ja sealt tagasi pühapäeval, niiet minu nv möödub taaskord rahulikult, millest saab mul ainult hea meel olla..eks, vist.

Kell on pool üks ja tänu oma heale tujule pole mul veel mingit kavatsust pessu ja magama minnna, niiet homme on keegi koolis paras zombie.

Mu näpp on verene - ühe armsa 5 aastase sõnad.

Ammu lubatud uus

Ja ma tean et ma lubasin siia teksti juba ammu ammu, nagu ikka - polnud aega. Teisipäeval oli venes 40 sõnaline kontrolltöö ja tänaseks oli vaja kirjutada geos essee ja kirjanduses tutipäevast uudis. + veel teised õppimised.

Kiirelt nädalavahetusest : Reede õhtul täitsime B'ga mu kaamera mälukaardi mahtu igasugu lollide piltidega. Pärast nillisime poistega väljas ringi, sõitsime ratastega. B jäi üle piiika aja meile ööseks. Ootasime NELI TUNDI et saaks filmi vaadata ja lõpuks kui me poole viie paiku olime valmis seda lõpuks vaatama hakkama tõmbasin ma kogemata laadija seinast välja. Loomulikult polnud mul arvutil akut taga, niiet arvuti läks kinni ja meil oli tore olla. Uuesti käima ka ei viitsinud seda panna niiet 4,5 h mõtetult raisatud.

Hommikul kaapisin kohe majja, tassisin toolid õue ja hakkasin oma raamatut "Tuli tuha all" lugema. Sain mõnusalt päikest ka, õhtuks oli rinnaesine mõnusalt punane. See öö jäin mina B juurde koos Laura, Getu, Marise ja Kaisaga. Õhtu möödus (loe öö) täiesti rahulikult. Vahepeal käisid Serk ja Henrik, seal aitasid tuju luua. Ma olin kergelt vässu (selja taga oli siiski öö vaid 5 magatud tunniga) ja sp suht tujust ära. Üleüldse peab ikka väga hea nali olema, mis mind viimasel ajal südamest naerma paneks. Ma olen jumala tõsiseks muutunud, on asju mis mind tõsiselt häirivad ja inimesi kellele ma hea meelega esimesel võimalusel tule otsa paneks. Ma tahaks lihtsalt muutusi, uut keskkonda enda ümber. Aga see lähed juba teemast välja. Ma magasin 10 minuti kaupa. Proovi kauem magada, kui sulle vett pähe kallatakse, aga tglt oli see lõbus. Kuigi tol hetkel olin ma jumala kuri, et mu magus uni ära lõpetati. Taaskord kell viis vajusid kõik magama, ma nillisin veel fb's ringi. Lõpuks kui ma magama sain oli päike juba igatahes tõusnud ja õues valge nagu päeval.

Hommikul tõmbasin jälle võimalikult vara koju. Värvisime mune, seekord ainult sibulakoortega, sest keegi ei viitsinud poodi värve minna ostma ja eelmisest olid järele jäänud mingid kahtlased. Õhtul läksime Seiredele, alguses plaanitud 30 minutist sai märkamatult 3 tundi. Nad võtsid uue koera, ohh, ta on nii armas. Kammisin Jassi, grillisime ja aeg lendas. Pärast seda kõike koju jõudes olin paras süsi. Tunne oli nagu oleks pikk nädal selja taga olnud mitte pikk nädalavahetus.

sain uued prillid

vanaemale

Poisu

Jass

Süü, et need pildid siia nädalavahetusel ei jõudnud lükkan ma kenasti oma internetiühenduse kaela. See on mul siina juba paar päeva teinud tsirkust nimega "Väga närvi ajav".

Pildile klõpsates näete seda parema kvaliteediga.

Oh seda rõõmu ! :D

Ma võiks tõenäoliselt tunde neid pilte lihtaslt vahtida ja mõnd veel märkamata detaili otsida.

šhokolaaditrüflid :D :D

Ma paari tunni pärast kirjutan juttu ka :D

New day. New mistake. New lesson. New experience. New adventure. New start.

PALJU ÕNNE ANNELA ! ;*

Oioi kui pikk vahe on jälle sisse tulnud, ma isegi ei mäleta millal ma viimati kirjutasin...mm... laupäeval ehk? Igatahes mul on enam-vähem kõik asjad jälle meelest läinud. Iga päev mõtlen et selle ja selle pean blogisse kindlasti kirjutama, aga kui kirjutamise aeg on käes, on kõik peast pühitud.

Kust nüüd alustada.. kolmapäev. Peale teist tundi seadsime sammud rõõmsasti koolimaja uksest välja. Meil oli geograafia tunni raames matk. Nii umbes 15 km rändasime mööda metsi ja põlde. Ja ma olin tõsiselt pettunud, kui mul järgmisel hommikul jalad ei valutanud. Mulle hullult meeldib see lihasvalu ?:D Kooli juurest läksime läbi metsa Karinu karjääri. Sealt edasi läbi võsastiku ohvrikivi juurde, sõime seal kivi peal lõunat. Kõmpisime jälle edasi üle põldude Metsalsse, karstiaugu juurde. Ennem seda oleksin ma ühes lombis peaaegu et kõhuli käinud, tegi nalja meile. Sealt tagasi jälle Karinule, kus meile õnneks buss järele kutsuti. Nii hea oli lõpuks astuda tutavatel tänavatel seal juures veel teades kuhu sa lähed. Olenemata, et see oli mega väsitav oli ikkagi lõbus ja kõike seda pingutust väärt.

Õhtul oli veel tantsimine ka, kuhu ma peaaegu oleksin sisse maganud. Tantsimine hakkab 16.45, aga mina tore tüdruk tegin 16.36 silmad alles lahti. Ise ka imestasin, et ma nii kiireid liigutusi suudan teha ja et ennem kui teised alustasid kohale jõudsin. Vähemalt ma polnud ainuke, Matu magas ka sisse ja seda sõna otseses mõttes.

Peale sellist päeva tuli mul hakata veel koostama inkas 120 sõnalist teksti Šotimaast, mis iseenesest ei oleks sugugi raske olnud, aga selle pidi veel sellise väsinud peaga veel pähe ka saama. Issi õnneks aitas ära teha, pähe sain ka nii enam-vähem. Täna koolis veel õppisin ja lõpuks sain vist ilusti kirjutatud selle.

Täna peale kooli ootas mind kodus ilus üllatus, üks pakike minu nimega. Ma aimasin, mis seal see võib olla ja kui ma nägin Hp märki oli ma megamega õnnelik. Issi oli mulle tellinud Hp laadija. Ja nüüd on nii hea istuda kiire läpaka taga. Asus ajas mind vahepeal ikka väga närvi oma uimasusega.

Käisime täna veel Paides. Vanaema käis pangas ja mina oma uue passi jaoks passipilti tegemas. Käisime lipi-lapi poes ja toidupoes ka. Lipi-lapist sain kolme erinevat kangast, üritan lähiajal neist midagi võluma hakata. Järgmine reede lähme uuesti Paide, siis on meil vaja sajast kohast läbi käija ja ma ei taha selle sagimise peale mõelda ka.

Loodan, et ma jõuan homme või vähemalt selle nädalavahetuse ajal lõpetatud kõik oma lõpetamata info tööd, ära lõpetatud kindad ja kunsti pildi + veel tuba koristada, mis oleks tegemist vajanud juba väga ammu. Ja noh, selle kõige juures sooviks puhata ka.

& KÜSIGE, KÜSIGE !

Ma homme proovin kokku aretada mingi pildipostituse. Mul hetkel ei ole viitsimist neid ülesse laadida, sest mul on kõrval liialt põnev ajakiri ja sama põnev film ootamas vaatamist.

üle säristatud, aga mulle meeldib see pilt just sellisel kujul.

Üle piiride.

Päris nii hea reede õhtu nagu ma lootnud olin ei tulnud, pigem oli see suure tähega närvesööv hullumaja. Või tähendab reede õhtul oli see nii, järgmine hommik burksis õhtut meenutades ajas see ikka väga naerma.

Õhtul olime nagu plaanitud Jannu juures, võino enamus sellest. Kogu selle rahva pärast läks suht palavaks, läksime välja. Noja seal hakkas kõik pihta. Brendal ja Teelial tuli ulgumistuju peale, jooksid eest ära ja ainult röökisid et neil jumala suva kõigest. Ajasime Mammuga neid mööda Jaanit taga. Lõpuks B ei tahtnud enam Jannu juurde minna ja no see kuidas me ta lõpuks sinna saime jääb vist väga väga väga pikaks meelde. Oleks siis seal nende nutusaaga lõppenud. B suutis oma jutuga minu ka nutma ajada samas kui Teelia oma sõimamisega mind lihtsalt südamest naerma pani.

Ma olin juba natuke ennem 00.00 kodus niiet õhtu lõppes väga vara.

Laupäeva hommikul sain ma ennast alles ühe paiku voodist välja, aga olin ikkagi esimene kodus kes ülesse tõusis. Pole ime ka kui üks jõuab hommikul kell pool viis koju ja teine alles kell üheksa. Pool kaks kutsus Teelia mind burksi. Päris mõnus naermine käis seal koguaeg. Terve eilse päeva saatis mind killiv väsimus, ainult õhtul, kui väljas käisime lasi see jalga. Õhtul ajasid mind kõik asjad naerma, lõpuks hakkas naermistst juba valus. Muide me õues midagi erilist ei teinud ja taaskord olin ma harjumatult vara kodus, kus ma harjumatult vara ära vajusin.

Täna hommikul oli oioi kui raske tõusta, kuigi ma olin saanud kaua kaua magada. Uni ei tahtnud järele anda nagu ka emme, kes oma kaagutamist, et ma peaksin juba ülesse tõusma, järele ei jätnud. Ajasin ennast siis ülesse, käisin pesus sättisin valmis ja kohe olidki meil järgmised külalised ukse taga. Õhh, mul on kopp ees juba, ei suudeta ühe korraga sünnipäeval ära käia. a vanaema tõi mulle häid komme, mis mu pahameele ära pühkis. Emme tegi jälle mingid hiigel praed, millest mul kõht nüüd nii jubedalt täis on.

Nüüd kohe kohe lähme B'ga jalutama, saab ennast liigutada natuke. Nagu arvata oli ma eile jooksma ei jõudnud ja esmaspäeval ka vist ei jõua. Mõtleisn, et lähen esmaspäeval fotoringi ja neljapäeval fotoringi asemel kinno.

Think with your head, act with your heart.

Siia pidi juba eile midagi ilmuma, aga kuna ma oleksin pidanud need 20 minutit oma uneajast loovutama, siis loomulikult ma jätsin kirjutamise tänaseks.

Ma hakkasin teisipäevst jooksmas käima, sest peegelpildiga läbi saamine läks pisut raskeks juba. Suvi pole ka enam mägede taga ja ma ei kavatsegi rannas nagu mingi rasvapall ringi tallata. Igatahes ma üritan nüüd iga esmaspäev, teisipäev, laupäev ja pühapäev hakkata jooksmas käima. Ma eriti ise ka ei usu, et ma sellega pikalt toime tulen, kuid proovida võib.

Kolmapäeval tantsimas hakkasime uut kava tegema ja nendest paarikümnest sekundist on juba tunda kui äge see tuleb. 6. mail emadepäeva kontserdil esineme me oma koolitantsu kavaga "Tule tants!"

Eile jõudsin lõpuks ometi fotoringi. Midagi suurt me seal ei teinudki, rääkisime objektiividest ja Canoni erinevatest kaamerates. Koju tulemist ma täiega nautisin, niii mõnus ilm oli. Üleüldse on meil mingi nädala aeg juba üli mõnusad kevadilmad olnud. Sellised, mis lihtsalt tirivad sind õue. Päeval on juba üsna soe. Üks päev hakkas nii palav, et võtsin tagi ka seljast ära, ilmselgelt oli see loll tegu ja nüüd on üks parim sõber Faringodol forte.

See nädal on siiani ilusti mööda läinud, nüüd jääb vaid loota, et see lõpp tuleb ka hea.

& KÜSIGE KÜSIGE KÜSIGE

Oli mul üks ilus päev täpselt 365 päeva tagasi. Mul on kahju, et enam kunagi midagi sellist olla ei saa, sest kõik on liilat teisiti. Miski ei tähenda enam seda, mida tähendas siis. Aga võib-olla millegi jaoks ongi nii parem..