Tuesday, September 20, 2011

Ütelda on alati kerge olnud, teha alati raskem.

Vastik on olla, sees kripeldab ja pea on negatiivsust täis.

Pildid mu unisest nädalavahetuses, mille ma enamuses vanaisa juures veetsin. Võtsime kartulit või tähendab mina eiriti ei võtnud, hoidsin Miat ja sleepisin. Pisut karm on 6 päeva nädalas kell 7 tõusta. Ja loomulikult mul ei lastud pühapäeval ka magada, ennem 9 olin juba üleval.









Pilt pole eriti hea, aga just sellist taevast sain ma ühel hommikul oma hommikusöögi kõrvale nautida.


Ja lõpuks lõpuks lõpuks sain ma eelmine nädal emmelt oma teise kingituse kätte. ARMASTAN SEDA !

No comments:

Post a Comment