Wednesday, October 5, 2011

Every feeling, every word

Ma hakkaks ennast hea meelega voodi poole sättima, aga kurjad hääled (mis tulevad juba igast suunast) mu pika vaikuse pärast blogis, ei lase mul seda teha. Tegelikult muutub selle postituse tegemine mulle iga päevaga üha vastumeelsemaks, sest asju millest rääkida tuleb aina juurde ja juurde, aga minu ideed, kuidas seda kõike ühte normaalse pikkusega posti mahutada aina kahanevad ja kahanevad.
Aga võimalikult lühidalt siis. Alustusesks selja taha jäänud nädalavahetusest. Reede õhtu/öö veetsime Getu ja Bga Claudia juures. Sõime Claudia tehtud kiitimisväärt lasanjet ja kolasime Oisu vahel ringi. Kohutsime Oisu normaalsete ja vähem normaalsematega. Esialgsete plaanide kohaselt pidin sinna jääma pühapäevani, aga ma lõpuks siiski otsustasin, et tahan issit lennujaama saatma minna, niiet laupäeva hommikul juba kell 9.00 tuli issi mulle järgi. Sõitsime Tallinnasse, käisime sada kohta läbi ja lõpuks 13.25 paiku olime lennujaamas koos Aedi, Remo, vanaema ja issiga. Tegime oma kalli-kallid ja lehva-lehvad ära ja sõitsime minema. Ja nüüd jälle 2 kuud ootamist, see tundub kuidagi eriti pikk aeg. Nii raske oli jälle harjuda sellega, et issit pole Eestis. Esmaspäeval viimases tunnis, kus me varem ära saime mõtlesin et jess, nüüd kui issi ka järgi saab tulla, siis saan kohe eriti vara koju. Siis jõudis mulle ka lõpuks kohale, et issi ei saa kohe kuidagi mulle järgi tulla.
Esmaspäeval saime kultuurimajas kogu selle suure tantsiva rahvaga kokku. Panime proovid ja kõik sellise paika. Meie trupp on jätkuvalt sama, proovid on see aasta kolmapäeviti kell 15.45.
Teisipäevast ehk eilsest hakkasime Evaga joogas käima, pisut uimane on, aga selline rahulik on ka vahest hea.
Täna käisid meil koolis yfu vabatahtlikud rääkimas kogu sellest yfu asjast. Oma vahetusaasta muljetest ja huvitavatest seikadest. Ja kui ma ennem oli 99% kindel et ma tahan vahetusõpilaseks minna, siis nüüd olen ma 199% kindel et ma LÄHEN vahetusõpilaseks :D Aga mind pisut häirib see lause yfu lehelt : Hetkel puuduvad koostöövõimalused Inglismaa ja Hispaaniaga. Sest just Inglismaa on koht, kuhu ma minna tahaksin.
Ja täna 15.45 oli see pikkisilmi oodatud tantsimine, mul oli tõsiseid raskusi selle ära ootamisega. Hommikust saati keerles pidevalt mõtetes täna on tantsimine. Ja ohh kui hea tunne oli lõpuks jälle laval oma vanu kavasi meelde tuletada.




Claudia kiiizumiizu, juhin tähelepanu silmadele.








olge musid, D ! ;*

No comments:

Post a Comment