I don't wanna dream about things I know aren't going to become reality.

Taaskord on mingi mega igavik möödas mu viimasest sissekandest, aga ma olen ametis olnud varem magama minekuga, niiet mul on vähemalt põhjus. Aga tõsiselt, aeg kaob lihtsalt käest ära. See nädal üritasin varem magama saada, ma olen lihtsalt väsinud sellest kuidas ma eranditult iga päev ei suuda kahes esimeses tunnis mitte millelegi muule mõelda kui voodile ja maugusale unele. Mul suht juba edeneb ka see värk, paaril päeval sain pool tundi varem magama :D:D ehk kell 00.00. Aga isegi seda oli hommikul ärgates tunda.

See nädal olen mõlemal korral fotoringis käinud, ise ka imestan, et ennast lausa kahel päeval nädalas viitisin välja vedada. Ja mõlemal korral võtsin ma tühjade akudega kaamera kaasa, niiet suht tark. Mu mäluga on midagi valesti, ma pidevalt unustan ära, kuhu ma asjad panin. Või siis kaotan asjad ära, mis loomulikult on nii minulik. Nt üks päev suutsin ma meigieemaldaja ära kaotada teel oma toast vannituppa, paar päeva hiljem leidsin vannitoa nurgast selle ülesse ja ma siiani ei mõista, miks ma selle sinna pidin toppima.

Mul on nii hea meel, et me hakkame päiksele taas meelde tulema. Nädala esimene pool oli ikka päris nutune, vastik ja külm. Kohe nii külm, et mõtlesin, et võtan talvejope välja. Toas täpselt samamoodi oli ja on siiani jube külm, ilma teki susside ja kampsunite on suht võimatu hakkama saada. Aga nagu ilmateadet vaadata siis see peagi muutub, laupäevaks lubas kuni 17 kraadi sooja ja pühapäeval kuni 18.

Ma ei väsi kordamas, et ma nii ootan juba püsivat sooja, suve ja vaheaega. Aga tegelikult pole vaheaja algus sugugi kaugel, paar nädalat ja jälle üks õppeaasta selja taga. Täpselt kuu aja pärast on vaheaja neljas päev ja täpselt 27 päeva pärast tuleb issi Eestisse. Ma tõesti ei jõua seda ära oodata. Ma pole teda näinud mm.. detsembri lõpust ? nöömee...

Aga tänasest, koolis vene õpetaja rebis kildu, ütles B kipsi kohta protees. Ma lihtsalt niimoodi hoidsin ennast tagasi et mitte naerma pursata. Peale kooli lebosin teleka ees ja tudisin natuke, sättisin ja 17.30'neks läksin Britta, Janeli, Kerli ja Lauraga kultuurimajja. Täna oli emadepäevakonset, kus laulsime kooriga ja tantsisime oma koolitantsu "Tule tantsi!". Tantsuga olime juba 4. niiet suht alguses. See oli lihtsalt kohutva kuidas ma pabistasin, kõik sammud oleksid nagu peast pühitud olnud. Hullult tõmblesin ja tantsisin lava taga. Isegi koolitantsul polnud mul mingit sellist pabinat sees. Laval läks kõik siiski enam-vähem hästi, aga ma olin lihtsalt jube närvis, loodan et see väga välja ei paistnud. Poole tantsu pealt kadus mul energia täiesti ära ja ma lihtsalt sundisin ennast liikuma ja endast kõik andma. Ma ütleks et ma ise tegin täna paremini kui koolitantsul. Igatahes lavalt ära tulles oli mul niii paha olla, hing oli kinni ja käed jalad ei liikunud. Hingeldasin põlvili maas lava selle tagumise riide taga. Kooriga laulsime kolm laulu, "Tütre tänu", "Mis maasee on ?" & "Tuhat tänu". Ma hullult kaifin laulu "Mis maa see on?", lihtsalt mega hea.

Peale konseriti tulin koju, et siis natukese aja pärast jälle välja minna. Enamus ajast oli Brenda ja Andraga, mega miniaeg olime Matu, Andu ja sellisetga ja natukene suurem miniaeg olime Pruuli, Tauri ja sellistega.

Ma vabandan kõikide ebaloogiliste lausete ja trüki-kirjavigade pärast, hetkel lihtsalt on poole mu kehast enda alla võtnud uni, niiet ma lähen kiiremaskorras tudule.

Neljapäeval tulin fotoringist koju ja siis mingi auto peatus mu kõrval.

"Tere ilus neiu!"

"Tere"

"Kus lähed?"

"Koju"
"Alles tuled koolist?"

"ee. ei "

"Sa ei ela Jaanis eks"

"Elan"
"Ja käid iga päev seda tänavat pidi?"

"Jap!"

Siis ütles see autojuht veel mdiagi, millest ma aru ei saanud ja millele ma suvalt ei vastasin.

Ja siis ütles "Ma pean siis rohkem silmi lahti hoidma." Naeratas ja sõitis minema. Hea, et ma seal keset teed naerma ei pursanud.

with all my laav, D!