Hommiku algusest.

Ma olen pikalt aega võtnud, et seda postitust tegema hakata ja mida kaugemale see jääb seda vastuolulisemaks see minu jaoks muutub, sest pilte ja asju millest rääkida aina koguneb ja koguneb. Ilmselgelt olen ma enamus ajad juba ammu ära unustanud. Aga minult nõuti postitust ja eks siis pidi ära tegema . Kuna mul hetkel väga jututuju pole siis räägin piltide abil.

Paar pilti, mille lisamise olen ma ära unustanud või mille kohta pole mul midagi rääkida :

Rakverest ostetud jumpsuit ja maika, millest ma rääkisin ee.. üleeelmises postituses ? :D

Üks tore teisipäev, mil ma jõudsin täiesti läbimärjana koju.

Ma armastan seda aega, kui õunapuud õitsevad. Kahjuks magasin ma kõige ilusama aja meie aias maha.

Ja nüüd siis midagi, millest mul on rääkida ka.

Ühel kolmapäeval (ma ei mäleta isegi kuupäeva enam) käisime Rakveres klassiekskursioonil, loomadevarjupaigas ja pärast Põhjakas Hessis söömas. Loomadevarjupaigas oli megamegamega tore, kõik need loomad olid nii armsad, oleks võimalus võtaksin ma kohe need kõik endale koju. Saime koertega jalutada ka, B koer tegi actionit, läks Janeli koerale kallale. Kõik olid jumala paanikas, ma peaaegu nutma puhkemas, ma ausalt arvasin et ta nüüd murrabki ta maha. Lõpuks saadi Janeli koer Brenda koer lõugade vahel ära ja tal vist midagi väga ei juhtunudki.

See ongi see B murdija :D

Lemmik kass.

Ilmselgelt meie klassi lemmik kutsa, selline mõnus sülekas oli.

Emotsioon

Laupäeval ( 28.mai) oli Järvamaa tantsu- ja laulupidu. Ma kohe üldse ei viitsinud sinna minna, aga mõte et ma näen Claudiat tegi tuju heaks ja sundis minema. Tegelikult oli tore ja nalja sai kuhjaga.

Laulan siin oma kortsus kartulikotiga, need rahvariide käised oli mulle niiiiiii suured.

Pühapäeva hommikul kell 12.00 oli tantsimiseproov, peale seda tormasin koju ja sealt kohe noortekasse. Läksime fotoringiga pildistama, seekord surnuaeda. Ma sain päris häid klõpse, aga paljudel neist on nimeplaadid peal.

Idee oli mesimummu pildistada.

Täna olid olümpiamängud, ainuke ala, kus ma oma tulemusega võisin rahule jääda oli takistusjooks. Sain esimese koha ajaga 1.28. Ma ei taha seda lõppu meenutada, hingata ei saanud ja mul oli tunne nagu mu jalad ei liiguks. 60 m jooksus oleksin ka sada korda parema aja teinud, kui mu jalg poleks jamama hakanud. Ma ei tea mis mul juhutus, rebestasin või venitasin või misiganes oma parema jala lihast ja see oli kurat niii valus. Kõik poleks nii hull olnud, kui ma poleks pidanud 60 m 2 korda jooksma. Esimene kord oli õpetajalt mingi jama et ei saanud aega õigel ajal võtma hakata vms. Igatahes see oli metsik, koju tulles ainult lonkasin ja jalga kõverasse pannes oli tunne et hakkan kohe nutma. Aga ma leidsin viisi, kuidas mu pole nii valus käia ja tänu sellele ronisin veel õhtul välja jalutama /sörkima ka. Päeval käisime Paides, sain oma ID-kaardi ja passi kätte. Lateksite taolised redud sain ka lõpuks, ühe tantsu jaoks vaja, need pole küll päris lateksid, kuid loodan et lavalt petab ära.

Järgnevad 7 päeva on üldse sündmuste rohked ja tegusad.

Täna olid olümpiamängud.

Homme on nagu ikka tantsimine.

Neljapäeval on kooli asemel mingi matk ja õhtul tuleb issi koju ( L Õ P U K S !!!) + fotoring.

Reedel aktus ja liikumispeo peaproov.

Laupäeva hommikul Greete juures ripsmekivid ja kulmud, õhtul on liikumispidu.

Pühapäeval on Abba konsert Tartus.

Esmaspäeval on hambaarst ( põnev eks).

Teisipäeval Paides näohooldus ja juuksur. Nüüd ma otsingi päeva läbi netist juustest pilte, et välja mõelda mida teha. Lasen lõigata, hullult lõigata, mul juukseotsad niii katki, aga mul pole veel kindlalt ideed mida teha lasen. Te muidu võite ka mulle midagi pakkuda, kui mõni hea idee peaks tulema. Millalgi kunagi lähen värvima ka, mõtlesin et äkki värvida blondiks, nagu selliseks meetooni, aga ma ei tea, ilmselt teen lõpliku otsuse alles juuksuritoolis istudes.

with all my laav, D !