Septembris näeme

Issi ongi läinud, sain temaga veel hommikul vara hüvastijätta. See kuu, mis ta kodus oli läks turbokiirusel mööda. Ja nüüd jään ma mingismõttes septembrit ootama.

Õues on nii hea soe, aga ma tean et homme saab sellest kuumusest mu vaenlane. Ma lihtsalt ei viitsi sinna laulupeole minna, need proovid selle kuumuse käes, paljalt mõte muutub vastumeelseks. See laulupidu suudab mu lemmiku - päikese ka mu silmis ära sopata, aga ma siiski üritan mõelda positiivselt ja ma loodan et see kõik ületab mu ootusi ja et kõik tuleb super äge. Kaamerat ma kaasa ei julge võtta, pärast juhtub midagi.

Paar pilt, mu photoshop jamab ja ma ei saa pilte väiksemaks teha, seega peate parema kvaliteedi jaoks pildile klõpsama.

mega like.