Thursday, April 7, 2011

People forget

Mul pea jälle tume, inimese nägu kohe peas. Lõpuks oli see eelmine värv juba ikka väga rõve ja vihkamist väärt. Hetkelisega olen väga väga rahul.

Nojaa, natuke hala nüüd, aga ma tõesti ei taju MIS KURADI KEVAD SEE ON? Õues sajab vihma ja taevas on hall. Just ilma pärast ei läinud ma täna fotoringi ka, kuigi alguses oli kindel plaan minna. Selline ilm ei tekita just väga sellist tegusat tunnet.

Homme on Türil kooriga ettelaulmine, ma hakkan öösel voodis veel palvetama, et me laulupeole ei saaks. Jap, ma vihkan seda, või tegelikult ma vihkan neid lõputuid proove mis ennem kogu seda värki on.

B saatis selle laululingi ja ennem avamist ma juba teadsin, mis laul see on. Laul, mis suudab mulle alati samal ajal tuua silma pisarad ja suule naeratuse. lmselt seepärast, et õhtu, mida see laul saatis oli liialt hea. Kõik oli just nii nagu pidi, mida praeguse kohta ütelda ei saa. Aga "FANTAPUDEL" ja elu on jälle ilus (inside joke).

1kõik kui väga ma ka ei püükas, ei suutnud ma normaalset ja seosekat teksti kirjutada, niiet leppige sellega mis tuli.




Täiesti seosetu, aga ma mäletan kui suvel üks sugulane, kelle nimi kuidagi meenuda ei taha ütles mulle et varsti saad sa aru kui ilus sa oma lokkidega oled ja et sul poleks üldse vaja sirgendada. Ja ma mäletan kui tuliselt ma talle vastu vaidlesin. Kogu see värk tuli mulle meelde kui ma teisipäeval ühtegi salku sirgendamata uksest välja astusin, kusjuures olles õnnelik oma lokkide üle.

No comments:

Post a Comment