Kõige raskem on põgeneda iseenda eest.

Mul on kõrini sellest teatrist, sellest kuradi kemplusest. Ma lootsin tõsiselt, et seekord läheb midagi teisti, et sa võtad asja rahulikumalt. Ma lootsin et seekord saad sa aru, et see mis oli, seda enam ei ole, see on läinud ja mitte miski ei too seda tagasi. Aga fakkkk, kõik läheb TÄPSELT samamoodi, midagi pole muutunud. See kuidas te pidevalt peate midagi teisele ära ütlema, see ajab närvi. Te ei tea mida mina tunnen, kuidas see minule mõjub,aga nii ongi parem.