Sodime, siis sodime veel ja kui väheks jääb sodime veel.

Ülemine on Urmase igale teisele ütledud lause meie kontrolltööde kohta ka. minu.

Ma olen väsinud, tüdinenud. Tüdinenud sellest külmast, meetri paksusest lumest, koolist ja kõigest. Ma tahaksin et lõpuks oleks see kooliaasta selja taga ja 3 kuud vabadust ootaks ees, ma tahaks kõrvetavat päikest ja sooja merd. Tahaks, et termomeeter näitaks juba üle +20, tahaks magada ja tunda, et mul pole vaja kuhugi minna, pole ühtegi kohustust. Kurat, MA TAHAN SUVE & SOOJA !

Täna koolis sai mõnusalt nalja, mata tunnis naersin 2 korda pisarateni. "Kui sul kõht väga tühi on, võid sa mu taskuräti ka ära süüa!" maitsev toit igatahes... :D

Täna oli inimeses töö, eile oli venes, ajas ja matas. Üleeile oli inimeses ja homme tuleb matas ja venes. Ja vat need lõputud kontrolltööd tekitavadki masendust ja tohutut vaheaja ootust, kus ei peaks kordagi ühelegi tööle mõtlema. Ohjah, mis ma ikka halan, ma lohutan ennast sellega, et ma pole ainuke, kellel kõik see üle viskab.

Homme on kooriga nn laululaager Koerus. Õhh, kuidas ma ei taha sinna minna. Neljapäeval lähme ja reedel tuleme. Niiet fotoringi ma taaskord ei jõua. Ja mul pole siiani kohale jõudnud, mis meile annab see, et me neljapäeval 2 tundi saame laulda. Pigem võiks juba neljapäeva hommikul minna ja õhtul hilja tagasi tulla. Kogu see ööbimise värk on totaalselt nööme. Mu magamiskoti kott on ka kaotatud-asjade-nimekirja sattunud, niiet üsnagi tore on.

Ma olen täiesti veendunud, et homme tuleb kohutav päev. Ja just sellise negatiivse suhtumisega ma Koeru lähengi, sest ma ei oska laulda ja asja mida ma ei oska, teen ma täieliku kibestumusega.