If you don't go after what you want, you'll never have it.

Mul pole vähimatki tunnet, et vaheaeg on kohekohe algamas. Ainuke asi, mis sellest aimu annab on inka tund, kus midagi tegema ei pea. Täna rottisime selleks ajaks B'ga Skenilt telefoni, kuulasime muusikat ja mängisime poistega kaart.

Muide, mu tunnistus tuli siiski parem, kui ma alguses arvasin. Kaks nelja, noja, mitte midagi suurepärast, aga siiski. Täna küsiti mu käest, kuidas ma nii hästi õppida suudan ? SEE EI OLE HÄSTI, see ei ole kaugeltki hästi. Vahetpole, on kuidas on, muuta seda enam nkn ei saa. Järgmise veerandi lubadusteks jääb taaskord mata ja esta viieks saamine, suht impossible tundub, aga ma üritan.

Ma niinii ootan et homne ka juba mööda saaks. Ma olen jätkuvalt kõigest nii kuradima väsinud ja tüdinenud, peamiselt siiski sellest külmast kuid ka koolist. Aina rohkem kadestan Jannut, kes veel paar päeva saab sooja päikese all olla ja Evat, kes juba ülehomme lendab Šotti, kus on ka juba mõnusalt mahedad kraadid. Issi rääkis eile et Inglismaal on temperatuur vahepeal juba +19 küündinud.

Vaheajaks mul erilisi plaane ei ole, kõik mis olid, kukkusid järjest ära, aga küll tulevad uued ja paremad tagasi.

Mu üritan nüüd turbokiirusel oma tegemata toimetused veel ära teha ja ruttu voodisse saada. Kuid täna on mõnus kuu ka taevas, niiet magada ma täna nkn eriti ei saa.