Esmalt, tänud Janile & Martinile, kes viitsisid minuga pool 11 õhtul välja telefoni otsima tulla. Ütlesin Janile et mul telefon kadunud ja tüübi esimesed sõnad olid LÄHME OTSIMA! Karp vajus kergelt lahti, poleks uskunud, et tema midagi sellist ütleb.
Anyway, reede :
Külmakraadid lubasid koju tudule jääda. Mõtlesin jälle et ärkan varem ülesse, aga mõtteks see jäigi. Lõpuks tegin silmad natukene ennem 11 lahti. Ja ma ei tea mis minuga juhtunud on, igatahes ma hakkasin oma tuba koristama ja ma tõesti nautisin seda. Eile ka, koristasin elutoa ja köögi ära. Aga see kõik on ainult positiivne eks. Õhtul oli kultras muusikõhtu, niiniinii hea oli. Võtsin Janeli ja B soovil kaamera ka kaasa. Kaamerat sisse lülitades ilutses ekraanil armas kiri NO CARD. Loomulikult olin ma mälukaardi arvutisse unustanud, nii tore, aga see selleks. Ma ei suuda kuulata Enelit laulmas, sest mööda mu käsi hakkavad külmavärivad võidujooksu pidama , ta laulab lihtsalt NII hästi ! Ja see lõpp, kui nad kõik koos laulsid, see oli midagi tõeliselt head.
Peale seda kappasime Janeli ja Evaga läbi miinuste B juurde. Järsku oli hull rahvas seal koos. Mängisime üht mängu, mille käigus pidin ma Sergi sõrmusele musi tegema ja ta pluusi hammustama.
Kodus ei julgenud istuda ega astuda tänu nendele toredatele kummitusjuttudele, mida B juures räägiti.
Laupäeva
Hommikul kümnest sain silmad lahti. Lebosin mõnusalt kaua telekas ees, lõpuks hakkasin igavusest koristama nagu ma eelnevalt juba ütlesin. Ma ei oleks uskunud, et ma kunagi seda ütelda saan, aga mulle meeldib koristada, hetkel vähemalt.
Õhtul käisin väljas Jannu, Matu & Janeliga. Enamus ajast passisime Jannu juures, kus google translate meile oma huumorit jagas. Kui sellel naljad otsa said, läksime õue tagasi. A seal hakkas tänu nendele kendale kraadidele kergelt külm. Hakkasin koju minema, tahtsin kella näha ja woilaa, kõik taskud on tühjad, telefoni polnud. Käisime siis veel Jannu juures otsimas, poisid olid surmkindlad et see seal on, mina just vastupidi surmkindel et seda pole seal. Ja polnudki. Läksin siis koju, rääkisin ilusti issile kõik ära. Õnneks sealt ei tulnud midagi peale selle, et kuidas nii ja kas panen nr kinni. Lõpuks hakkasin mõtlema, et kui ma seda praegu otsima ei lähe, poleks mul hommikul nkn midagi otsidagi. Niisiis olin juba valmis üks minema, sest keegi ei viitsinud kaasa tulla. Ütlesin ilma igaasuguse tagamõtteta Janile, et telefon kadunud ja tüüp kohe LÄHME OSTIMA!
Käisime kogu tee läbi bussikani, kuskil ei olnud. Mul oli aku tühjaks saanud, see tegi asja veel armsamaks. Tuju oli jumala nullis, tagasi tulles nägin et midagi peedeldab valgust tagasi lõpuks sain aru et see mu telefon. See oli kohas, kus ma olin mingi 3 korda mööda kõndinud.Te oleksite pidanud kuulma kuidas ma karjusin, ma pole ammu nii õnnelik olnud kui eile. See oli ikka tõesti super tunne. Sellel telefonil on mingi komme talviti laiale tänavale ära kaduda, eelmine talv oli sama jant.
Pärast tuli Jan veel minu juurde, see vahe kus ta siiapoole jalutas rääkisin mina ise teadmata Olluga. Pidime hakkama muffineid tegema, aga Ollu jutt šaslõkist tundus maitsvam. Läksimegi siis Seiredele, kus Ollu grillis meile. Jup, talvel, kui väljas on miinus 20. Lõbus oli.
Natuke ennem 2.00 jõudsin koju, kus killiv uni jälle endast märku andis. Tahtsin veel ühe sissekande blogisse teha, kuid ennem selle valmis saamist sai uni minust võitu. Ma pean vist hommikuti siia kirjutama hakkama, sest pidevalt on nii et ma jään ennem magama kui lõpuni suudan kirjutada või saavad lihtsalt mõtted otsa, sest ma suudan mõelda ainult oma sooja teki ja pehme padja peale.
Pühapäeva hommik hakkas minu jaoks kell 14.00, peale 11 tundi und, oli mul ikka tunne et ma tahan veel tunnikese magada. Aga mul polnud mingit tuju tervet oma pühapäeva maha magada. Tõusin ülesse ja avastasin rõõmuga, et kedagi polnud kodus. Loomulikult ma jälle koristasin. Ma ei suuda lihtsalt oma tuba korras hoida. Kolme paiku helistas Oliver, et ma nendega Aqvasse läheksin. Oleksin hea meelega läinud, aga mul pole ujukaid. Mu eitava vastuse peale helistas Jan ja hakkas pinnima. Lõpuks helistas jälle Ollu ja pakkus et läheks siis kelgutama. Eks näis mis saab.
kirju koer , nämnäm
No comments:
Post a Comment