Ma avastasin eile, et mu blogimisest on märkamatult möödunud aasta. Tegelikult sai see täis juba laupäeval. Selle aja sees on mul olnud 3 blogi, viimasega olen ise kõige rohkem rahul.
Aga no edasi.. Mul on uus hullus, mulle on hakanud meeldima tattood. Ma olen lihtsalt hull nende järgi. Ja ma niiniinii tahaks endale ka, aga mitte mingit suurt lärakat. Ma tahaks midagi kirjutatult parema õla peale. Itaalia või prantuse keeles. Ja mis tähendaks ka mulle midagi. Peas keerleb lõputult variante, aga emme paneb täiel jõul blokki.
Ma olin täna hommikul 100% kindel, et ma saan koju jääda, sain kerge pettumuse osaliseks, kui nägin emhi lehel tuulekülma alt ainult -23 kraadi. Lõbus, pidin ikka vastutahtmist kooli minema.
Ajas oli kena üllatus tunni alguses, õpetaja jagas lehed kätte, mida täitma pidime. Umbes nagu tunnikontroll oli vist. Nojah, see läks nagu läks. Enda meelest hästi, aga see on alati nii, et enda meelest teed laitamatu töö ja saad ikka nelja -.-
Peale ajat oli veel toredam üllatus ja seda sõna otses mõttes. Kehkad jäid ära ja et me ei peaks 2 tundi niisama passima jäeti it ka ära. Niiet me mugisime oma kõhud guljaššist täis ja läksime rõõmsalt pärast neljandat tundi koju.
Kodus mul imekombel und ei tulnud, vahtisin tunnikese lihtsalt lage. Siis tuli mõte teha kitsamaks ühtesi teksasi, mis muidu mulle hullult meeldivad, aga need on natuke laiad. Ühe sääre tegin ära siis viskas kopa ette. Lähi päeval loodan need valmis saada, kuigi vaevalt et ma homme jõuan ja neljapäeval olen Tallinnas ja reedel olen vanaisa sünnipäeval ja laupäeval on Clau sünnipäev, niiet aega on ropult.
Just natuke aega tagasi võtsin ahjust soojad muffinid välja. Aga vähemalt ei rikkunud ma oma lubadust, sest ma ütlesin et me ei pane ahju enam kuu aega ühtegi muffinit, aga taigna tegemisest ja ahjust välja võtmisest polnud ju juttu.
pisike ;*
No comments:
Post a Comment