Saatus sunnib lahkuma, kuid mitte unustama.

Tänane päev algas hästi, seega võib ütelda et see veerand algas hästi. Esiteks - hommikuks olin ma ennast täiesti välja puhanud ja teiseks - andu & sken tegid gardekas huumorit, mis jätkus inimeses. Esimesed 5 minutit olid tunnist läinud ja mina juba surin naerukatesse. Sellest hästi korralikust õppimisest ei tule küll midagi välja vist. Alguses B oli jumala pahane, et tema tahab õppida, a tunni lõpuks pani see ka kõrval lolli.

Aja oli tavaline, töpas kudusin 3 ringi kinnast ja ülejäänud aja lebosin. Matas sai loomulikult paljupalju naerda ja tunni alguses antud lubadusest, et ma olen täiesti vait matas, ei tulnud midagi välja. Aga matas selline asi nagu vait olemine on suht impossible ka. Sama võimatu nagu on Jannu arust see, et ma saan mata veerandi 5 :D

Väljas on nöööööööööööööööme ilm. Igalpool on mingi vesine pask, vuhh , vihkan seda. Olgu see külm vastik a sula on veel vastikum.

matas

Urmas : JANNU, miks sul käsi püksis on ?

tegelt oli dressika taskus :D :D