A Thousand Thoughts. A Hundred Memories.

Nii mõnus on ärgata kolmapäeval kell 11.00. Hommikul oli palavik 37.3 ja enesetunne alla igasuguse arvestuse. Jäin koju, terve päeva lebosin rahulikult voodis ja lugesin oma raamatu läbi. Ja ma jään siiani oma arvumusele kindlaks - parim raamat mis ma kunagi lugenud olen. Kuna mul õhtuks enam palaviku polnud ja enesetunne oli ka enam-vähem normaalne kobisin tantsima, aga Andut ei olnud seega ei saanud ma midagi eriti teha seal.

Neljapäeval läksin kooli. Mata kt jäi ära, mesivärk. Vene sain ka vist suht hästi tehtud. Noja aja, täitsa lõpp kui hea tund see oli. Õpetajal kukkus kapiuks eest ära, ma mingi elu eest hoidsin naeru kinni, siis kuulsin kuidas Rasmus naeris ja täitsa pekkis, elu parim naer. Ma hakkasin ise ka niimoodi lihtsalt naerma, pisarad täiega voolasid. Õpetaja käskis 5 minutit püsti seista ja maha rahuneda, terve see aeg pool klassi ainult irnus. Sken koguaeg tagus mind kõrvalt et ma vait jääksin. Pidime maha tagasi istuma, Janeli ei suutnud ikka vait jääda ja õpetaja viskas ta tunnist välja. Ta sai vist siis kt 1 ka ? :D Ja palju õnne neile kes 2 said, parandada ei saa, tänu sellele, et me naersime. Loodan et ise saan 4 kätte.

Õhtul käisime B & Mälluga kinos, megameelt vaatamas :D:D a tglt jumala armas film oli. No igatahes, seal sõin mingi retsilt krõpsu. Kodus hakkas jälle niiiiii paha olla :S öösel ärkasin 100 korda üles, sest nii rops oli olla ja palav oli ka koguaeg.

Reedel hommikul jõin ainult vett, endiselt oli tapvalt halb olla. A kooli ronisin ikkagi. Mängisin positega vahetundidel kaarte like usual ja siis oli mingi kaardinali, aga ma ei mäleta seda enam. Söögivahetunniks oli mul õnneks normaalsem olla, ÕNNEKS, sest piimasupp oli ja ma NIII armastan seda. Kuntstis tegin kindlalt oma elu suurima feili, niimark oli. A ja saaaatearu, panin B'le jalaga näkku, täiesti kogemata, ausõna. See polnud üldse nii mõeldud, niiet palun anna andkes B ! :D

Koju tulin koos Andu, Skeni ja Jannuga. Lõpuks läksid teemad neil ikka väga nilbeks ära.

Kodus tõmbasin kohe jälle sleepi ja kui ma lõpuks ülesse ärkasin olin mul taaskord jube vastik olla. Käisin pesus ja läksin postega välja. Läksime grossi, ostsin shoksi, sest jube nõrk oli olla aga üksi toit alla ei taha minna. Ma ei saa üldse aru kuidas ma veel püsti seisan, võrreldes oma tavaliste toidukogustega olen ma need 3 päeva üli vähe söönud. Igatahes, õues hakkas parem, palju parem.

Homme on mul paljupalju asju plaanis, listi eesotsas on toa koristamine, mu tuba on niinii sassis, ma räägin seda vist ka iga nv juba :D Aga see on tõesti kohutav, ma ei taha ise ka enam siin toas olla, a koristada ka ei viitsi ju :P

Mul on pea kolmap saati koguaeg ringi käinud, vastik asi :S

Ja see on nii ületamatu laul lihtsalt !

A ja ma sain neljap õhtul sms, pmst et meie poja sündis ja siis olid kõik need numbrid. Aga kõige naljakam on see et ma ei kujuta ettegi, et kellel see laps sündis :D