Giving up hurts the most.

Veel üks nädalavahetus selja taga ja uus nädal nina ees. See nv möödus täiesti rahulikult ja korralkult, just nii et seda saab nimetada pisikeseks puhkuseks.

Reedest ma vist juba rääkisin, eks ? Ma vajusin juba kell 0.30 voodisse, ilmselgelt jube väsinud sellest nädalast. Öösel ärkasin jälle mitu korda ülesse, mingid väga kahtlased unenäod olid. Hommikul olin juba kella poole kümne aeg üleval. Emme tahtis et ma poodi ja raamatukokku läheksin. Viivitasin nii palju kui suutsin, ma ei tahtnud mõelda ka koduuksest välja minemisele. Noja, aga ikkagi pidin, kutsusin Eva ka kaasa.

Poest välja astudes oli mu kott nagu 100 kilone ja sees keeras kogu sellest söögist mis nägin. Ja mul oli jälle üli nõrk olla, kõndisime kodu poole nagu 2 tigu, sest ma lihtsalt ei jõudnud käia.

Kodus koristasin ma oma toa TÄIESTI ära, nagu ikka korralikult. Nii õnnelik olin pärast enda üle :D:D

Õhtul oli mul vaba pleiss, laup ikkagi ju :D:D Proovisin õmblusmasinaga natuke midagi teha, mis välja ei tulnud. Siis terve laup õhtu üks helistas skypes, a ma koguaeg koristasin ;P a ja muide, ma tegin endale jälle uue skype : ddianneA , lisage.

Laup vajusin jälle mingi poole ühe paiku ära. Ja hommikul olin sama kell üleval, mis eelmine hommiki. Ma olen kolm viimast päeva käskinud emmel mannaputru teha, hull isu on koguaeg olnud.

Kell 12.00 oli tantsimine, kõik 3 koolitantsurühma koos. Laurat ja Annelat ei olnud, nii tühi tundus lava kuidagi. Kui 1korda tantsisime siis mingi rets närv oli sees. A noh lõpuks kadus ära. Ja suurtel on nii super tants ja nüüd ma ei saa aru kuidas meie ei saa oma tantsuga hakkama. Neil mingi 100 sammu sekundis ja tantsivad jumala hästi välja kõik. Sellist tõsist wow efekti tekitav tants.

Peale tantsimist olin jube vässukas, tõmbasin sliipi. Umbes kuueni magasin, vaatasin telkut ja lebosin ns. Nägin telekast pannkooki, jube isu tuli. Kuna ma ise ei viitsinud teha, käisin emmele nii kaua pinda kuni ta oli nõus mulle neid tegema. Ja need tulid tal nii nämnämid. Õhtu lõppes piimavanni ja tonni juukse ja näomaskiga.

Nüüd passin silmad pool kinni bloggeris ja kirjutan seda siin. Mul killiv uni ja iga minuti tagant leian ma ennast mõtetega oma sooja teki alt. Seega, head und mulle ! , teile ka ; *

Muide, ma olen hp's, oma vanas läpakas. Jeih, seda kõike tänu Marianale, kes mulle natukeseks laadjat laenas. Aitähh,aitähh, aitähh sulle ! Pildid saad ka, aga teisipäeval, luban ! :D Alustasin juba issile ka pinda käimist, et see mulle uue laadja telliks. Sest see uus Asus ajab mind närvi vaikselt.